Mitte keegi meist pole internetis kaitstud ning igal informatsioonil on hind, mida siis nö pahad on valmis maksma.
Juba tosinkond aastat Eestis elava iirlasest infoturbeekspert Joseph Crason tõi näiteks, et küberkurjategijad teevad aina põhjalikumat eeltööd ning suudavad peaaegu alati leida organisatsiooni nõrgima lüli, mida rünnata – on see siis sekretärile pahavaraga emaili saatmine, maha visatud võõra logoga mälupulk, mille müügiosakond uudishimust oma arvutisse ühendab või veebilehtede nakatamine, mida logistikamehed kohvipausi ajal lehitsevad.
"Tihti on inimesed just need nõrgimad lülid, kelle kaudu saadakse ligipääs ettevõtte arvutivõrkudesse. Seega on äärmiselt oluline, et küberturvalisuse ohtudest oleks teadlikud kõik organisatsiooni liikmed," kommenteerib Carson.
Üldjuhul meeldib meile igale poole sisse logida oma Facebooki kontoga, kuid häkker suudab Facebooki salasõna lahti muukida keskmiselt 7 sekundiga ning seejärel on kogu meie elu, sotsiaalmeedia elu, talle ligipääsetav.
Eksiteel on ka need, kes arvavad, et häkkerid jahivad meie raha. Tegelikult nad jahivad infot, mida saab siis mustal turul rahaks konverteerida. Nii näiteks varastati möödunud aastal USA-s 70 miljoni kasutaja meditsiinilised andmed.
Kõigest sellest ning kuidas ennast küberohtude eest kaitsta räägib Joseph Crason järgmisel nädalal Tallinnas toimuval küberturvalisuse konverentsil #TallinnCyberConf16.
.
Lisaks annab kindlasti välja ka raamatu à la "Kuidas saada miljonäriks.".