Tromboosikabinetis saab nõu ja abi tromboosiga elamiseks

Ida-Tallinna Keskhaigla tromboosikabineti õde Aire Põder selgitab, et tromboos jaguneb arteriaalseks ja venoosseks tromboosiks. Tromboos on salakaval haigusseisund – korrektse diagnoosini jõutakse enne surma 3-l juhul 10-st. Seetõttu tuleks kahtluse korral reageerida kiiresti.

Mis vahe on aga arteriaalsel ja venoossel tromboosil?

Lihtsalt sõnastades tekib arteriaalse tromboosi puhul jäsemes või organis vere pealevoolu takistus, mille järel areneb isheemia. Venoosse tromboosi puhul tekib vere äravoolu takistus, millele järgneb jäseme-organi liigveresus ja turse.

Kuidas ja miks tromb tekib?

Tromboosikabineti õe sõnul on sümptomid erinevad, sest kui tromboos tekib südame pärgarterites, on tulemuseks südame infarkt. Kui tromboos paikneb aju arteriaalses süsteemis, on tulemuseks ajuinfarkt, alajäsemete arterites tekkiva tromboosi järel võib tekkida aga gangreen.

Venoosne tromboos võib tekkida mitmel põhjusel. Esiteks veresoone kahjustuse tagajärjel, samuti pärast verevoolu muutust või juhul, kui vere koostisosades esineb ebanormaalsusi (mõne haigusega kaasuvalt).

Veresoone sisekesta ehk endoteeli kahjustuse puhul käivitub hüübimisprotsess, mille järgselt hakkabki tekkima tromb. Verevoolu muutuse tõttu võib tromb tekkida kõige sagedamini säärel venoossetes siinustes või aeglase voolu korral veeniklappide taskutes. Probleemiks võib olla ka klapipuudulikkus.

Vere koostisosade muutuste puhul võib põhjuseks olla hüübimist soodustavate ja pidurdavate hüübimisfaktorite tasakaalu kaldumine soodustajate poole. Samuti võib trombi teket soodustavaks teguriks olla kasvaja, rasedus või östrogeenravi.

Venoosne tromb võib tekkida alajäseme veenides, liikuda tihti läbi südame parema poole kopsuarterisse või tekkida portaalveenides, aju venoossetes siinustes õlavöötme-ülajäseme veenides.

Kes on trombi tekkel riskigrupis? Tromboosiõe sõnul esineb trombi alla 40-aastastel vähem, kuid vanuse kasvades kasvab ka tromboosioht. Samas võib põhjuseid olla väga erinevaid – kas või näiteks operatsioon või anesteesia. Lisaks ülekaalulisus, onkoloogilised haigused, kasvajatevastane ravi. Riskiteguriks on ka suitsetamine, samuti vigastused, traumad jäsemepiirkonnas. Naistel võivad riski suurendada hormonaalsed muutused organismis.

Tromboosikabineti õe sõnul on oluline alustada raviga kohe, kui tromboosi diagnoos on kinnitatud. Antikoagulantravi kestuseks on tavaliselt 6‒12 kuud, kuid vajalikuks võib osutuda ka eluaegne ravi. Ravi peab olema korrektselt jälgitud, et tagada hea ravitulemus. Patsient peaks kandma gradueeritud kompressioonsukki rõhuga 20‒30 mmHG igapäevaselt vähemalt 2 aastat, et vältida posttrombootilise sündroomi teket alajäsemetel.

Salakaval lennutromboos

Lisaks võib kimbutada neid inimesi, kes lennukiga pikki sõite teevad, ka reisimisega seonduv tromboos. Eesti inimesed teavad reisimisega seonduvast tromboosist vähe.

„Need patsiendid, kes on meile tromboosiga sattunud, ei ole varem sellisest haigusest kuulnudki. Samas on meil hea koostöö erinevate erialaspetsialistide ja perearstidega ning võib öelda, et juba üsna tihti saadetakse meie kabinetti patsiente reisitromboosi ennetavale nõustamisele. Spetsiaalse erialase ettevalmistusega meditsiinitöötaja hindab patsiendi individuaalsed riskid ning annab soovitused eelseisvaks reisiks," kinnitab Põder.

Tromboosiõde lisab: „Reisimisega seonduva tromboosi vältimiseks on kõige olulisem inimesi teavitada ning individuaalseid riske hinnata. Mehaanilise profülaktikana soovitatakse kasutada gradueeritud kompressioonsukki. Samuti tuleks pikal lennureisil lennutromboosi vältimiseks vahekäigus aeg-ajalt ringi liikuda ning kergemaid kehalisi harjutusi teha ja tarvitada piisavalt vedelikku.

Artikkel ilmus esmakordselt Ida-Tallinna Keskhaigla siselehes "ITK sõnumid" nr 11 (november, 2015)