Reisijuhiga rännates järgi nii vaistu kui kohalike soovitusi ja käitumist

Minu kiindumus neisse on aga mõnevõrra sentimentaalne ja pigem ostan raamatu siis, kui avastan enda jaoks mõne uue väga hea kujunduse või kontseptsiooniga sarja. Lemmikuteks on lätlaste tehtud "Another Travel Guide Riga" ja Barcelonas asuva seltskonna Le Cool loodud sari "Weird and Wonderful Guides", mida on ilmunud küll paraku ainult kuue linna kohta, kui mitte lugeda reisijuhiks ka nende reisijuhti Utoopiasse ("Smart Guide to Utopia" tutvustab 11 Euroopa projekti, mis on muutnud meie elukeskkonda märkimisväärselt paremaks).

Alati on toredam reisida mitte reisijuhi lugeja, vaid kirjutajana – järgides vaistu, kohalike soovitusi ja rahvamasse. Aga see kõik nõuab aega – kolmeks päevaks Pariisi sõites ei taha kulutada neist ühte hotelli otsimisele ning siis tõdeda, et reede õhtul ei mahu tõesti ilma reserveeringuta nauditava köögiga restorani sööma, mis sest, et need pole veel ühtegi reisijuhti sattunud ja on põhjendamatult üles haibitud – kohalikud olid ikkagi kohal enne teid.

Internet on küll täis tasuta infot, aga seda infot on kohutavalt palju. Hea reisijuhi autorid on meie eest selle metsiku infohulga läbi töötanud. Eriti on vana hea reisijuht abiks juhul, kui lähen pikemale reisile riiki, kus internetiühendus pole alati kättesaadav või on isegi elektrikatkestused nii pikad, et tihti ei saa arvuti ja telefoni akut laadida. Sellistel reisidel on minu esimeseks valikuks "Lonely Planet" – ja kui seda ei peaks olema minu sihtkohariigi kohta ilmunud, on mul tavaliselt kotis "Bradt".

Reisijad vajavad erinevaid raamatuid

Igal reisijuhil on oma stiil, sihtrühm ja rõhuasetused. Üksi rändav seljakotireisija ja kolme lapsega perepuhkusele suunduja vajavad erinevat infot ja seda peaks ka erinevatest raamatutest otsima.

Rühmareisil, kus reisikorraldaja on broneerinud majutused, hoolitsenud transpordi eest ning tihti valinud välja ka restoranid, võiks eelistada sarja, mis tutvustab põhjalikumalt vaatamisväärsusi ja ajalugu – ehk pakub lisalugemist giidilt kuuldule.

Omal käel teele asudes on aga hoopis olulisemad head kaardid ning info transpordi ja majutuse kohta. Eriti reisil, kus plaanid võivad spontaanselt muutuda ning eelnevaid broneeringuid majutuse ja transpordi osas on vähe või üldse mitte.

Linnades, kus olen käinud palju, meeldib mulle uusi kohti avastada järjest rohkem, näiteks mõne sellesse linna asetatud romaani tegevuspaiku läbi käies. Populaarse "Da Vinci koodi" jälgedes tehakse Pariisis lausa giidiga reise (ehkki selle teekonna info leiab tasuta ka veebist) ning "Kuritöö ja karistuse" jälgedes Peterburis käimine on ilmselt juba üsna ebaoriginaalne.

Ka meeldivad mulle vanad reisikirjad. Aastate jooksul olen korranud juppide kaupa Friedebert Tuglase "Teekonda Põhja-Aafrikasse" ja "Teekonda Hispaaniasse", ehkki ei julge küll väita, et ligi sada aastat hiljem neist mingit praktilist infot võiks leida.

Samas Maroko igapäevaelu mõistmiseks, täpsemalt vaimu valmis seadmiseks oli asendamatuks abiks Aino Kallase "Maroko võlus" (ilm 1931). Mõni asi lihtsalt ei muutu kunagi ja ma pole kusagilt lugenud tabavamat kirjeldust argise Maroko köögi kohta: "Kõigepäält jälle muidugi hautatud kana oliividega, mis ujusid õlis. /…/ Teine kauss: jällegi kana. /…/ Neljas söök: veel ja viimast korda kana."

Reisiks valmistudes tasuks kindlasti üle kontrollida mõned elutähtsad asjad, sest ka e-reisijuhtides ei pruugi info viimase 24 tunni jooksul kaasajastatud olla. Näiteks tasuks üle vaadata, kas viisanõuded on veel ikka samad; olenevalt regioonist ka seda, ega mõni piirpunkt ole avatud vaid kohalike jaoks, ja kas teie valitud hotell ikka tohib majutada ka välismaalasi; öiste saabumiste puhul kindlasti ka seda, kas teie valitud hotelli/hosteli vastuvõtt töötab ikka 24 tundi.

Paberraamatute info paratamatult vananeb ning pole mõtet süüdistada selles reisijuhi koostajaid. Mu endaga juhtus, et tol ajal paar aastat vana "Lonely Planeti" järgi Damascuses liikudes oli näiteks terve rahvusvaheliste liinide bussijaam teise linnaotsa ära kolitud. Aga seal riigis toimuvat vaadates ei saa seni ilmunud reisijuhte enam kunagi aluseks võtta.

Rumeenias autoga tiirutades meie plaanid muutusid ja otsustasime jääda linna, mida esialgses reisikavas üldse polnud – reisijuhti kirjelduse järgi meie südame kohe võitnud hotell oli aga tellingutes – ja nii juba paar aastat – aga ka meie raamat oli juba päris eakas. Seda kõike saab aga üsna lihtsalt vältida internetist enne info üle kontrollides või hotelli puhul ka näiteks teel olles ette helistades.

Söögikohta otsi kohalike järgi

Restoranide osas ma – eriti just suurlinnades – reisijuhte väga tihti ei uuri. Pigem usaldan sõprade või tuttavate peakokkade soovitusi ning alati tasub nõu küsida ka kohalikelt. Tänavatoidu ja turgudel asuvate söögikohtade puhul on väga selge reegel, et tuleb minna sinna, kus on kõige rohkem kohalikke.

Samas, traditsioonilist rahvuskööki pakkuvaid restorane otsin tihti reisijuhist. See, et mõni söögikoht ei ole veel jõudnud reisijuhti, ei tähenda, et see oleks kohutavalt halb.

Hotellisoovituste hinnaklass sõltub sellest, kellele reisijuht on suunatud. Reisijuhi kaardi koha on minu elus juba ammu üle võtnud Google Maps ja kellel ei oleks rendiautos GPSi? Sellegipoolest on Riias asuv Jāņa Sēta ühe vähese poena maailmas spetsialiseerunud ainult kaartidele ja reisijuhtidele.

Muidugi on kohti, kus GPS-i kasutada ei saa ja üleüldse on maailmas üllatavalt palju piirkondi, mis on vaatamata täiesti arvestavale turistide hulgale väga halvasti kaardisatud.

Näiteks Sulawesil matkale minnes selgus, et korralikku Sulawesi kaarti pole võimalik osta praktiliselt tervest Indoneesiast.

Millist reisijuhti eelistada?

Endale sobivaima reisijuhi leidmisel on ehk abiks see lühike ülevaade peamistest Eesti raamatukauplustes ja nende e-poodides müügil olevatest sarjadest. Soome keele oskajatel tasuks uurida ka põhjanaabrite Mondo-sarja, ameeriklased peavad parimateks Euroopa reisijuhtideks aga Rick Stevesi omi.

"Lonely Planet": omal käel reisija jaoks, kes kipub teel olles plaane muutma

Reisijaid on igat sorti – on need, keda klassikaliselt turistideks peame; rändurid, kes on juba nomaadidega võrdseks saamaks; nädalalõpu peoturistid ja neid, kes perega basseini ääres vedeledes tahaks lasta absoluutselt kõigest puhata ka oma ajul, mitte ainult kehal.

Kui mõni reisijuht suudab vastata kogu selle kireva seltskonna ootustele, siis on see "Lonely Planet". Sarja tugevuseks on ka vägagi korralikud kaardid ning laia hinnaskaalaga majutusinfo. Sarjas on suurlinnade kohta eraldi linnajuhid ning pikemaid ja madalama eelarvega reise tegevate inimeste jaoks mõeldud "Shoestring guides" raamatud. Ülevaade ajaloost ja kultuurist on korralik ning nende "Getting There and Away" peatükk põhjalik.

"Bradt": tutvustab usinalt uusi riike

"Bradti" sarja tugevuseks on korralikud reisijuhid riikide kohta, kuhu mitu teist suurt reisijuhtide kirjastajad pole veel jõudnud või jõudnud siis, kui "Bradt" annab sihtkoha kohta välja juba neljandat või viiendat täiendatud trükki.

Jutt ei käi eestlaste jaoks pööraselt eksootilistest sihtkohtadest: näiteks hakkas "Bradt" esimesena välja andma reisijuhte Ida-Euroopa, ennekõike endise Jugoslaavia osaks olnud riikide ja nende naabrite kohta.

Ka Aafrika valik on "Bradtil" hea. Samas peab silmas pidama, et tegemist on riikidega, mis arenevad ja muutuvad on väga kiiresti ning info vananeb kiiremini kui paljude Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika sihtkohtade puhul.

"Frommer’s Easyguide": vähe kõrgema eelarvega rändurile

Majutuse ja söögikohtade valikut vaadates võib öelda, et "Frommer" on alati olnud pisut kõrgema eelarvega unikaalseid elamusi otsivale reisija jaoks. Pärast seda, kui vahepeal Google omandusse jõudnud firma paari aasta eest taas Frommerite perekonna kätte tagasi jõudis, tegi sari läbi põhjaliku uuenduskuuri ja kannab nüüd lihtsalt Frommeri asemel nime "Frommer’s Easyguide."

Nende hotellisoovituste seas ei ole ühtegi suurtesse kettidesse kuuluvat hotelli ning restoranide valikul on sõelale jäänud head kohalikku kaasaegset või traditsioonilist kööki pakkuvad restoranid ning toidumaailma trende loovad kokad. Ka kaupluste ja meelelahutuse osas on valitud autentseid kaupu ja elamusi pakkuvad kohad.

"Rough Guide": pigem noorele või säästlikule reisijale

Pakutava info paika­pida­vus ei jää tegelikult alla "Lonely Planeti" omale. Mõni inimene ütleb, et kaasaegset kultuuri ja meelelahutust puudutav osa on isegi parem, eriti kui teid huvitavad festivalid, muusika jms. 

"Insight Guide": parem kodutööks kui kaasas tassimiseks

Väga head raamatud reisi ettevalmistamiseks, kuivõrd see sari eristub ennekõike oma kujunduse, suurepärase pildimaterjali ja nauditavalt kirjutatud tekstidega, aga ka väga hea paberiga – mis teeb raamatu kaasas kandmiseks mõnevõrra raskeks. Kogu praktiline info transpordi ja hotellide kohta on koondatud eraldi plokki ja see on nii mõnelgi teisel sarjal põhjalikum, kui mitte öelda, et "Insight Guide’is" on see info päris napp.

"Wallpaper": hedonistile, gurmaanile ja arhitektuurihuvilisele

Väikeseformaadilised raamatud koondavad hoolikalt tehtud valiku suurlinnade šikimatest moe- ja disainikauplustest ning gurmeepoodidest, parima interjööriga hotellidest, suurepärastest restoranidest ning arhitektuurist. Pisikese raamatu kohta mahub selle kaante vahele uskumatult palju infot.

"Eyewitness Travel Guide"/"Silmaringi teejuht": praktilist infot napib

Sarja tugevuseks on väga põhjalik ülevaade ajaloost, kultuurist ja vaatamisväärsustest ning suuremate muuseumite plaanid on olemas isegi korruste kaupa. Pildimaterjal on rohke ja korralik ning mitu raamatut tõlgitud ka eesti keelde.

Paksule säravvalgele paberile trükitud raamatud ei kaalu just vähe, seepärast sobivad need pigem auto- või bussireisile kui pikalt turjal tassimiseks. Linnakaardid on küll kaunid, ent üsna segased ja praktilist infot vähe. Ka on välja toodud kohad üsna kallid. Aga kui seda infot niikuinii mujalt otsite, siis sobivad need iga eelarvega reisijale.

"Berlitz": kiire sissejuhatuse tegemiseks

Väikese formaadiga, mitme riigi raamatud ka eesti keelde tõlgitud ja mitte üleliia üksikasjalikud. Sobivad kiireks sissejuhatuseks näiteks enne rühmareisi, et kõik giidi räägitu totaalse üllatusena ei tuleks. Sarjas ilmuvad ka vestmikud ja õpikud keelest kiire baasteadmise omandamiseks, mida kohvikutes-kauplustes ikka vaja läheb.

Eestlased huvituvad enim Kanaaridest ja Pariisist

Raamatupoe Apollo hetke viis kõige müüdumat reisijuhti kuuluvad kõik Silmaringi reisijuhi sarja. Esikohal on Kanaari saared, järgnevad Itaalia, Horvaatia, Türgi ja Hispaania. Kui vaadata nende juurde ka linnakaardid ja teised trükised, siis juhib edetabelit "Pariis. Taskukaart ja linnajuht". Järgnevad London ja Rooma.

Sihtkohtade osas on inimeste huvid mõne aastaga siiski muutunud. "Kolm aastat tagasi kuulusid müügiedetabelisse ka Norra, Iisraeli ja Austraalia reisijuht," ütleb turundusjuht Liisi Paas ning lisab, et see võib paljuski sõltuda ka raamatute ilmumisest. Paasi sõnul tunnevad inimesed üsna palju huvi ka Jamaica, Sri Lanka, Kambodža ning Vietnami vastu, kuid nende kohta hetkel eestikeelset kirjandust napib. (Piret Parik)