Kümme toitu, mida kaugel maal süüa ei maksa (13)

Kohalik kärakas

Käsitöö- ja väikepruuliõlled võivad küll moeröögatus olla, kuid kohalikust puskarist, koduõllest ja muudest taolistest jookidest oleks mõistlik siiski hoiduda. Kahtlase kvaliteediga vesi, nigelad hoiutingimused ning rüüpe kõrge alkoholisisaldus võivad põhjustada tõsiseid haigusi, eriti suhteliselt steriilse eluga harjunud turistidel.

Pastöriseerimata piimatooted

Pastöriseerimata piima joomine ja pastöriseerimata piimasaaduste (juust, jäätis) söömine võib ekspertide kinnitusel suurendada toiduga leviva haiguse ohtu 150 korda. Pastöriseerimine (samuti ioniseeriv kiirgus) tapab salmonella, kolibakteri, ­listeeria ja teised kahjulikud toorpiimas leiduvad bakterid.

Salat

Sul käivad neelud mahlase krõmpsuva salati järele? Pea kinni! Maailma Tervishoiuorganisatsioon manitseb reisidel hoiduma rohelisest lehtköögiviljast, sest see võib sisaldada ohtlikke haigustekitajaid, mida vesi ei pruugi ära uhtuda. Pealegi ei pruugi vesi puhas olla, nii et pesemine vaid süvendab probleemi.

Rootsi laua toidud

Rootsi laud on paras riskiala, sest tundide kaupa laual seisvad road võivad rikneda (bakterite leviku ennetamiseks peavad soojad toidud olema hästi soojad ja külmad külmkapikülmad). Inimesed võivad toidule pisikuid köhida või aevastada – või seda pesemata kätega puutuda. Ka kärbsed võivad roogadele maanduda, neil oma räpaste jalgadega ringi kõndida ning tagatipuks sealsamas ka keha kergendada.

Kalad ja koorikloomad

Kalad ja koorikloomad võivad olla väga hõrgud, kuid peita endas ka jälke haigusi. Näiteks võib toorest kalast tekkida usstõbi anisakiaas. Koorikloomamürgitus seevastu võib kahjustada närvisüsteemi või tekitada mäluhäireid. Mereannimürgistusega võib kaasneda ka oksendamine, kõhulahtisus või isegi tunne, et hambad kukuvad kohe-kohe välja!

Toored munad

Tahad võõral maal toidumürgistust ennetada? Ära söö vedelat muna ega toite, mis sisaldavad toorest muna, nagu näiteks omatehtud majonees või klopitud munaga kokteilid. Kui teed võõral maal munadest süüa, ära neid pese ega leota – Michigani ülikooli teadlaste kinnitusel võib see ajada bakterid munakoorelt muna sisemusse.

Puuviljad

Lähtu põhimõttest – keeda, prae, koori või unusta! Väldi selliseid puuvilju, millel pole paksu koort. Eelista banaani, mangot, ananassi ja papaiat. Paks koor kaitseb puuvilja reostunud vee ja mulla eest ning tänu sellele on paksu koorega puuviljad peaaegu kõikjal ohutud. Koori puuvili oma kätega ning kanna hoolt, et lõikeriistad oleksid puhtad ja kuivad.

Toores liha

Kuumtöötlemata liha võib küll väga hästi maitsta, aga kui sa pole selle teekonnas farmist lauale piisavalt kindel, jäta söömata. Esiteks on toore liha välispind ideaalne soolebakterite kasvulava, kuid keetmine-küpsetamine hävitab need hõlpsalt. Teiseks aga võib lihaskoes leiduda parasiite ning seepärast tulebki kõikide küpsetusviiside puhul saavutada liha sisetemperatuuriks 71 °C.

Ulukiliha

Sa võid olla küll seiklushimuline lihalemb, kuid ohutum oleks siiski ahvid, nahkhiired ja ulukid söömata jätta. Toorest ulukiliha (Aafrikas ja Aasias mahanotitud metsloomi nimetatakse inglise keeles bushmeat) on kahtlustatud Ebola ning teiste loomalt inimesele nakkuvate viiruste edasikandmises. Ka korralikult kuumtöödelduna võib metsloomade liha turistil, kes pole kohalike bakteritega harjunud, seedimise sassi lüüa. Looduskaitsjad soovitavad ulukilihast hoiduda ka seetõttu, et see võib pärineda mõnelt ohustatud liigilt.

Mahlajää

Esimesel pilgul võib lõbusat värvi karastav mahlajääpulk paista selle nimekirja kõige süütum liige. Kuid mustast veest, paksu kooreta puuviljast ja pastöriseerimata piimast valmistatud mahlajää võib kolmekordselt ohtlik olla. Kui viibid paigas, kus kohalikku vett juua ei soovitata, loobu kindlasti ka mahlajääst.