Kuna tundub, et sel talvel jääteid enam oodata ei tasu, siis pääseb Hiiumaale laeva või lennukiga. Poolteist tundi merel loksumist tasub end ära - jalutuskäigud ja matkad Hiiumaa talviselt kargetes randades loovad võimaluse igapäevasaginast eemale tõmbuda.
Ümber Hiiumaa ringi tehes tasub peatuda väikesaare eripalgelistel rannajoontel.
Salinõmme vaatetornist paistavad üle kadakate Hiiumaa laidude kaitseala laiud. Kui merejää kannab, siis saab seal põneva matka ette võtta, ühelt tillukeselt maalapilt teisele, vahepeal jäätunud veelõikusid ületades. Arvukaid laidusid mööda pääseb sedasi suisa kümnekonna kilomeetri kaugusele Hiiumaa rannajoonest. Jäisematel talvedel käidavat sealtkaudu Muhumaalegi.
Sügavale merre ulatub Sääre tirp Kassari poolsaarel. Pärast ohvrikivide hunnikusse annetuse heitmist (kui muidugi lume alt mõni kivi välja kaevata õnnestub) viib jalutuskäik aina kitsenevat maariba pidi üha kaugemale. Tuul sasib ja räsib ahtakesel maalapikesel liikujaid, ähvardades kõndijaid meetri-paari laiuselt maaribalt merele tõugata. Tugevama jää puhul ongi lõbusam hoopistükkis jääl uisutades tagasi retke algpunkti poole liuelda.
Sõru rannajoon pole teab mis vaatamisväärsus - seda kuni jääminekuni. Siis võib juhtuda, et suured rüsijäävallid rannaäärsest autoteest üle murravad ning miljonivaatega taluhoovidele tungivad.
Kaleste lahesopid on palistatud liivaste randade ning männimetsaga. Romantiline jalutuskäik päikeselisel rannal, metsa all, veepiiril ning jäistel mereavarustel võib päädida grillimise või suisa pikemalt puhkama jäämisega hubasel kaldapealsel laagriplatsil.
Murdlainete mürin kostub Ristna neemel juba kaugelt kõrvu. Vesirahu ehk Surfiparadiisi juures langevad rannale Eesti ühed kõrgemad lained. Isegi südatalvel - kui just jää merd ei kata - pole üllatav märgata seal mõnd surfarit üle vahuste laineharjade tuhisemas.
Palli kandis leidub mererannal mitmeid laagriplatse, kus peatuda ja lõkkepaistel end soojendada saab. Seda muidugi vaid siis, kui tuul üldse lõkke süüdata lubab. Veebruari lõpus või märtsi alguses Palli lähistel merejääle jalutades pole aga sugugi ime, kui õnnestub näha lumivalgeid hülgepoegasid jääpankadel peesitamas.
Kui Tahkuna militaarrajatised uudistatud, siis tasub alla rannale jalutada. Kilomeetritepikkused liivarannad on seal inimtühjad nii suvel kui talvel, pakkudes võimalust täielikus rahus looduse vägevust nautida. Virmaliste jälgimiseks on Tahkuna Hiiumaa põhjapoolseim ning valgusreostusest puutumatuim punkt.
Lehtmast Kärdla poole on rannaäärne männimets täis pikitud laagriplatse. Kel soov ööseks loodusesse jääda, leiab seal endale küllaga sobivaid paikasid telgi püstitamiseks või rippvoodi kinnitamiseks. Ööpimeduses kumavad üle lahesopi Kärdla linnatuled, merejääl huvitavaid valgusmänge moodustades.
Öisel ajal Kõpu poolsaarel Kalurikoja rannas jalutades ei maksa ehmatada kui ootamatu valgusvihk ümbruse hetkeks keskpäevaseks muudab. Kõpu tuletorni valguskiired libisevad järjekindla korrapärasusega üle piirkonna, andes märku merel liikuvatele laevadele ning juhatades pimedal rannal kõndijaid.
Hiiumaa eripalgelisi randasid avastades möödub talvepäev märkamatult. Õhtuks on mälu kaunitest loodusvaadetest ja põnevatest mälestustest korralikult üle koormatud ning uni saabub kiirkorras - olgu siis mõnusas toasoojuses, hubases matkaonnis või jahedas matkatelgis.
Asukohad:
Salinõmme: 58.833129,22.950789
Sääre tirp: 58.760580,22.797201
Sõru: 58.698436,22.506877
Kaleste: 58.907703,22.134527
Ristna: 58.940933,22.047798
Palli: 58.948446,22.311434
Tahkuna: 59.081160,22.622424
Lehtma: 59.041638,22.685510
Kõpu Kalurikoja: 58.936334,22.217837
Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt.
Kommentaarid