Räätsadega rabamatkale ehk Kuidas baleriinina lauka äärel hõljuda (1)

"Kummikud – olemas, müts – olemas, seljakott joogipudeli ja fotoaparaadiga – olemas, vettpidav jope selga ja läksime!" kontrollin üle oma kaaslase matkavarustuse ja istume autosse, et võtta ühel kaunil pühapäeva hommikupoolikul suund Kõnnu suursoo poole avastama kohti, kuhu lihtsurelik niisama lihtsalt oma jalga ei tõsta.

Kõrvemaal Piibe maantee 29. kilomeetri posti juures kohtume Reimann Retkede matkajuhtide Hanna Riive ja Aksel Puusepaga. Just nemad viivad kümnepealise matkakamba mitmeks tunniks rappa.

Rääts ei vaju pinnasesse

Kuidas aga mööda vetruvat ja laukaid täis tipitud raba liikuda? Õige vastus on räätsad! Teatavalt kasutati räätsasid juba 6000 aastat tagasi. Näiteks

Kanada armee varustusse kuuluvad räätsad keerukamal maastikul liikumiseks tänini. Vanad eestlased tegid räätsad puuvitstest ja naharibadest, meie matkal lähevad käiku moodsad plasvariandid. Räätsad pakuvad keharaskusele suuremat kandepinda, mis võimaldab liikuda ka sellisel ebakindlal pinnal nagu raba või paks lumi.

Kohtades, kus jalatsiga vajuks sügavale sisse, vajutab räätsa suurem kandepind pehme pinnase vaid sujuvalt alla.

Võtame räätsad näpu otsa ning matkame Kõrvemaal üle kõrge oosi Kõnnu suursoo poole. Teele jääb vaatetorn, kus käime oma "tänast tulevikku" imetlemas. Kui kindla pinnasega metsarada läbi saab, jätkame mööda laudteed. Seda ääristavad tihedasti kidurad männid, mis jäävad samm sammult üha harvemaks ja väiksemaks. Teeme peatuse ning astume laudteelt kõrvale. Matkajuht Hanna õpetab, kuidas räätsad jala otsa käivad, kuidas nendega liikuda ja ümber keerata. Midagi keerulist polegi – pista kummikunina räätsa kummininasse, tõmba kummiriba ümber kanna ja jalas nad ongi! Täpselt nii kindlalt, et ei vaja kordagi kohendamist ega tule ka jala otsast ära.

Hoia eemale mudastest älvetest

"Proovige nüüd kõndida nagu hõljuvad baleriinid," õpetab Hanna, kuidas vetruval rabapinnasel liikuda.

Kuna räätsad on laiemad kui jalg, ei saa eriti graatsiliselt jalg jala ette astuda, pigem tuleb võtta lühemaid samme pingviini kombel veidi harkis jalgadega. Peaproov tehtud, võtame räätsad alt ja suundume mööda laudteed veel sügavamale sohu.

Jõudnud laukaid täis väljale, kus kõrged puud vaadet enam ei piira, paneme räätsad uuesti alla ja läheme omadega otse rappa. Esiti tundub räätsadega liikumine üsna kohmakas ja tülikas, kuid pärast pisukest harjutamist suudan juba tõesti nagu baleriin mööda vetruvat ja vett täis pinnast hõljuda. "Lugege maastikku – vaadake, kus ikka mitte midagi ei kasva, sinna ei tasu astuda. Kohtadesse, kus kasvavad taimed või väiksed männid, võib kindlalt astuda," õpetab Hanna, kuidas mitte laukasse vajuda.

Räätsadega on üsna kindel kõikuda isegi paarikümne meetri sügavuse lauka äärtel. Võib ka kükitada, et puhast laukavett juua.

Hirmu, et nüüd vajungi kusagile põhjatusse laukasse, rabas ei teki. Eemale tasub hoida erkrohelisest kutsuvast turbasamblast ja mudastest älvetest.

"Kui astuda rabapinnasele vaid saapaga, vajub jalg sügavale ning see jälg taastub alles aastaga. Räätsadega liikudes rikume pinnast väga vähe, see jälg taastub kahe-kolme nädalaga," seletab matkajuht.

Räätsad lubavad liikuda ka seal, kuhu muidu niisama palja jalaga ei pääseks.

Keset sügavat raba avastame põdrajäljed. Kährikki on oma organismi ülejäägid samblale poetanud. Kuidas küll nemad siin liiguvad? Neil ju räätsasid pole. Kidurate mändide alt tungib ninna tugev sookailu lõhn – kellele meeldiv, kellele ärritav. Korjan mõne ravimtaimeoksa ja pistan seljakotti – ehk aitab mõnel unetul õhtul neist tehtud tee paremini magama jääda. Pistan põske ka paar peotäit jõhvikaid, mis koos värske õhuga aitavad viiruste hooajaks valmistuda.

Argimured rappa kaasa ei pääse

Matkajuht Hanna sõnul võib räätsadega matkata aasta läbi, kuid kõige ilusamad vaated avanevad siiski sügisvärvides. Tema sõnul pole veel keegi matkalistest päris sohu vajunud või laukasse kukkunud. Tänagi tuli ette vähe põnevam olukord, kus kahe lauka vaheline pinnas eriti ei kandnud ning vajuv pinnas tuli isegi räätsadega üsna ettevaatlikult ületada.

Pärast paaritunnist seiklemist ilmuvad keset sügavat raba matkajuhi seljakotist välja aurava teega termosed ning saiakesed, et järgmisedki paar tundi vastu pidada.

Pärast seitsmekilomeetrist rännakut jõuame keset raba asuva vaatetorni juurde, kust laudtee tagasi metsa viib. Veel viimased hingematvad vaated, võtame räätsad taas näpu otsa ning algab tagasitee.

Kui matka algusest lahutab meid neli ja pool tundi ning kümme kilomeetrit, istume mõnusalt rammestunult autodesse, et tagasi argiellu sukelduda.

Metsikus looduses, kesk karget sügisõhku kordagi ei meenunud ükski argimure küll.

Rappa mine ikka kummikutega

Sügiseseks räätsamatkaks tasub jalga panna pigem kummikud. Üks korralik matkasaabas võib ka asja ära ajada, aga kuna võid sattuda ka kohta, kus vesi ulatub tugevasti üle pahkluu, on kummik siiski kindlam variant.

Selga tasub tõmmata kerged, soojad ja sportlikud rõivad, sest liikumist on palju. Tempokalt räätsades liikudes saab nahk märjaks, kuid hetkeks puhkepausi tehes jahtub kere tuultele avatud avaral rabaväljal kiiresti. Seega ei tasu ka sooja mütsi ja salli maha unustada. Kui sihiks on vaid laudteedel jalutada, piisab lihtsalt mugavatest jalanõudest.

Stilist Karolin Kuusik armastab rabades valitsevat vaikust

Sel sügisel pole stilist Karolin Kuusik enam rabamatkale jõudnud, sest nüüd on kodus väike beebi. Viimati jalutas ta mööda laudteid tänavu suve lõpus. Räätsamatkal pole ta ka käinud. "Loodus ja rahu on see, mis inimesi seal ees ootab. Raba teeb natuke mõtlikuks ja on hea koht, kus aeg maha võtta," teab Karolin.

Kui just väga populaarsesse kohta ei satu, tekkib Karolini sõnul rabas võimalus olla täiesti üksi. "Rabas on äge ka see, et tavaliselt viivad laudteed näiteks mõne järve äärde, kus saab siis rahulikult puhata ja mõelda," kirjeldab Karolin, mis temale rabaskäigu juures meeldib.

Armastus rabades kondamise vastu tekkis Karolinil mõni aasta tagasi.

Üks tema lemmikkohti on maakodu lähedal Ida-Virumaal Tudusoo kandis. "Seal on väga ilus!" kiidab Karolin.

Käinud on ta ka mitmes Pärnu- ja Kõrvemaa rabas, näiteks Kakerdaja rabas ja Kõnnu suursoos.

Kellega räätsamatkale minna?

Matkad Harju- ja Põlvamaal – matkajuht.ee, 5667 8113

Matkad kogu Eestis – kuketalu.ee, 504 2716

Matkad kogu Eestis – 360.ee, 513 7141 (ainult laenutus 8 eurot/päev)

Matkad Soomaal – eesti.soomaa.com, 506 1896

Matkad Kõrvemaal – retked.ee, 511 4099

Matkad kogu Eestis – loodusturism.ee, 527 2701

Matkad Põhja-Kõrvemaal – korvemaa.ee, 5349 9598 (ainult laenutus 10 eurot/ päev)

Matkad Pärnumaal ja Pärnu linnas – seiklevabaks.ee, 5650 0550