Lennukisse käsipagasiga: kas halvaa ja juust on vedelikud või mitte (14)

"Kui keegi tahaks midagi kurja korda saata, siis võib ta seda teha ju ka salli või lipsuga. Nii peaks ju inimesed paljaks koorima ja neilt tuleks kõik ära võtta," ei mõista muusik Andres Uibo sageli lennujaamade turvanõudeid.

Hiljaaegu protestis ta reisilt kaasaostetud halvaa äravõtmise vastu ja jäi turvameestele peale.

Helilooja ja orelikunstnik Andres Uibo jäi Iisraelist ostetud halvaaga kimpu hiljaaegu Helsingi lennujaamas, kus teda maiusega enam lennukile ei tahetud lubada. Väljastpoolt ­Schengeni viisaruumi sisenedes tuleb turvakontroll uuesti läbida ja siis võetigi Soomes suurelt osalt grupilt käsipagasist ära halvaa, millega Tel Avivist Helsingisse oli neil ometi lubatud lennata.

Sellest aastast muutused transiitreisijaile

Andres Uibo otsustas selle vastu protestida, kui kuulis, et teisest turvaväravast läbi läinuil jäeti halvaa alles.

"Küsisin neilt, mis toimub. Miks ühtedelt võetakse halvaa ära ja teistelt mitte? Kas iga turvavärav töötab oma äranägemise järgi või on olemas kindel seadus? Kas halvaa on üleüldse vedelik, nagu te väidate?" olid küsimused, mida ta turvatöötajatele esitas.

Viimastel ei jäänud muud üle, kui kutsuda kohale oma ülemus. Ja see omakorda andis pika hambaga, nagu Uibo nendib, halvaad reisijatele tagasi. "Tõsi, kui ma oleksin olnud üksi, ei oleks keegi mind kuulanud. Aga see oli nende äpardus, et meid oli terve grupp ning ühe ja sama asjaga toimetati grupis erinevalt," ütleb ta.

Uibo tunnistab, et on varemgi lennates mõelnud, kelle huvides turvatöötajad tegutsevad. "Tundub, et reisijate huvides siiski mitte," nendib ta ja lisab, et kui keegi tahaks midagi kurja korda saata, siis võib ta seda ju teha ka salli või lipsuga.

"Nii peaks ju inimesed paljaks koorima ja neilt kõik ära võtma," ei mõista Uibo sageli turvanõudeid. Ja muigab, et tegelikult on kõik siin maailmas vedelik – ka kingad muutuvad teatud kraadi juures kuumutades vedelaks. Kuid neid ometi lennukile minnes ei konfiskeerita.

Tallinlanna Liivi koges aga ebaõiglust turvakontrollis eelmisel sügisel, kui Thbilisi lennujaamast ostetud ja spetsiaalsetesse kottidesse pakitud veinipudelid Riia lennujaamas ühtäkki transiitala turvaväravas prügikasti kolksatasid. "Prügikastid olid seal jooke täis. Viskasime seal veel nalja, et kui tollitöötaja koju läheb, siis paar veini ikka kaasa haarab," muigab Liivi mõrult.

Talle pakuti küll võimalust kutsuda pagas tagasi ja pakkida veinipudel sinna, aga see läinuks maksma 25 eurot.

Estonian Airi avalike suhete juht Ilona Eskelinen viitab käsipagasisse lubatud-mittelubatud asjade osas erinevatele määrustele, mis on kättesaadavad nii Estonian Airi kui ka maksu- ja tolliameti leheküljel. Siiski nendib ta kirjeldatud lugude kommentaariks, et halvaaga ei tohiks käsipagasis tegelikult probleeme olla.

Reeglid on lennufirmadel ühtsed

Selle aasta alguses muutus transiitreisijatele lennukist või lennujaamast tollimaksuvabalt ostetud vedelike käsipagasis vedamise kord. "Kui seni kehtisid piirangud väljastpoolt Euroopa Liidu lennujaamu ostetud vedelikele (nt tax-free alkohol, parfüümid jne, mis on suuremas pudelis kui 100 ml) ja neid ei lubatud Euroopa Liidu lennujaamas turvakontrolli läbides jätkulennule võtta, siis nüüdsest on see lubatud, kui vedelikud on koos ostutšekiga pakitud spetsiaalsesse turvakilekotti," lausub Eskelinen.

Transiitreisijate turvakontrollis tuleb vedelikud käsipagasist välja võtta ja esitada kontrolliks muust käsipagasist eraldi. Meeles peab ka pidama seda, et turvakilekoti avamine enne sihtlennujaama jõudmist on keelatud.

Muus osas on Eskelineni sõnul kõigil lennufirmadel ühised eeskirjad – kõik käsipagasis olevad vedelikud peavad mahtuma ühte ühe liitri suurusesse läbipaistvasse suletavasse kilekotti (nn minigrip-kotti) ja ükski neist ei tohi olla suuremas kui 100 ml pakendis.

"Pärast turvakontrolli läbimist võib vedelikke käsipagasisse lisada, kuid tuleb jälgida, et pagasi kaal ja maht ei ületaks lennufirma käsipagasile seatud tingimusi," rõhutab Eskelinen.

Juust: üks suuremaid segaduse allikaid

Igipõline on küsimus, kas juust on vedelik, sest erinevate lennujaamade turvakontrollid suhtuvad sellesse erinevalt. Seepärast võiks lähtuda Soome veebiküljest http://www.mitamukaanlennolle.fi/fi/welcome, mille kohaselt ei ole käsipagasis lubatud kreem- ja hallitusjuustud, aga kõvemat sorti ja viiludena pakitud juustud võib endaga lennukisse kaasa võtta.

Hallitusjuustu käsipagasisse pannes tuleb siiski arvestada, et üks kera ei tohi kaaluda üle 100 g ja see peab mahtuma koos vedelikega liitrisesse minigrip-kotti.

Nõuded käsipagasile

•Lennukisalongi kaasa võetava käsipagasi mõõtmed ei tohi ületada 56 x 45 x 25 cm

•Kõik käsipagasis olevad vedelikud peavad mahtuma ühte ühe liitri suurusesse läbipaistvasse suletavasse kilekotti (minigrip-kotti).

•Ükski kilekotti paigutatavatest vedelikest ei tohi olla suurem kui 100 ml.

•Käsipagasis ei tohi olla keelatud esemeid.

•Lennukisse võib tasuta kaasa võtta ühe käekoti, ühe väikese kaamera, ühe sülearvuti või sellega sarnase eseme ja väikelapsega reisides ka tema käru, mis käib vihmavarjuna kokku, kuid kõik kokku ei tohi kaaluda üle 8 kg.

•Käsipagas tuleb lennukis panna lae all riiulisse või eesoleva istme alla.

•Kui lend toimub lennukiga CRJ900, palutakse vahel reisijail pardale minnes jätta oma käsipagas lennuki ukse juurde. Pagasile kinnitamiseks antakse lipik Delivery At Aircraft (DAA). Pärast maandumist saab reisija oma DAA- käsipagasi lennuki ukse juurest ka kätte. Enne pagasi ukse juurde jätmist tuleks sellest välja võtta väärtuslikud esemed, reisidokumendid, samuti mobiiltelefon, sülearvuti, digitaalne fotoaparaat ja teised kergesti purunevad esemed.

•Vaata ka http://estonian-air.ee/info/reisimine/pagas/keelatud-esemed/ (Allikas: Ilona Eskelinen, Estonian Air)