Lennureisijate meelehärm: ralli läbi viinapoe, turvasabad ja tasuline wifi (9)

Riigikogulane Juku-Kalle Raidile torkab esimesena pähe lennujaamades valitsev näotus ehk see, et ühelt lennult teisele ümber istudes lennujaamapoodides ringi tolknedes ei õnnestu neist kuidagi sõpradele mõnd tõeliselt kihvti kingitust hankida. "Poodides on mingi igav turistijama. On vist vaid paar lennujaama, kus ma olen tõeliselt laheda kingi saanud," räägib Raid ja tõstab seejuures esile Tallinna lennujaama, kus suveniiride valik on keskmisest märksa parem.

Peale selle teab Raid, et suitsetajaid häirib paljudes lennujaamades suitsuruumi puudumine. "Mina olen selline suitsetaja, et kui ei saa, siis ei tõmba ka," tähendab ta.

Ralli läbi viinapoe viib väärikuse

Ärimees Peeter Rebane nimetab üheks hullemaks asjaks lennujaamades turvasabasid. "Stockholmis, Kopenhaagenis ja Vantaas on turvakontroll hästi korraldatud ja sujub. Tallinnas pole aga ettevalmistuslaudu ning see tekitab turvaväravatesse tropid. Tallinna lennujaama töökorraldust annaks kõvasti tõhustada," märgib ta, lisades, et USAs on turvakontrollid läinud eriti hulluks ja kõik otsitakse skanneriga läbi. "Samas, kui tuled eralennukiga, ei vaevu sind keegi läbi otsima," nimetab ärimees seal toimuvat Potjomkini külaks.

Sagedase lendajana eelistab Rebane lennufirmasid, mis hindavad täpsust ning kus väärtustatakse ka väikeseid asju. Näiteks ei küsita klaasi vee eest eurot. "Kahjuks meie oma rahvuskompanii on läinud odavlennufirma teed ja kaotanud palju ärireisijaid. Lisaks kõigele ei lenda see ka, kuhu vaja," nendib ärimees. Ta kiidab näiteks Lufthansa lennukompaniid, kus võimaluse korral jäetakse inimesel kõrvaliste tühjaks nii, et on võimalik ka mugavalt tööd teha ilma kaaslast küünarnukiga togimata. "Estonian Airil saab seda teha vaid lisatasu eest," teab Rebane.

Ka on tema sõnul sageli probleemiks see, et paljudes lennujaamades puudub tasuta wifi. "Tallinna lennujaamas on see üks toredamaid asju," kinnitab Rebane. Wifi puudumine lennujaamas häirib enim ka tallinlanna Viivikat. "See peaks tänapäeval olema küll elementaarne," arvab naine.

Agressiivselt kobavad turvatöötajad

"Tallinna lennujaama ei saa Eestist pärit reisija kuidagi vältida," tõdeb tallinlanna Piret, kes lendab töö tõttu samuti iga nädal ja toob pikalt mõtlemata välja kolm asja, mis teda Eesti õhuvärava juures eriti häirivad. Esiteks häirib naist väga kohustuslik seiklemine läbi poe, ilma kosmeetika-alkoholi-maiustusteriiulite vahelt tiirutamata lihtsalt lendama ei pääse. "Käimiseks on jäetud kitsas vonklev rada, lõpuks tuleb trügida ka kassadest läbi. Seda kõike kiirustades, kohvrit vedades, lastega, vanainimesed, karkude ja ratastooliga," pahandab Piret, et see kõik rikub kogu hea mulje, mis muidu lennujaama rõõmsatest toonidest tekiks.

Pireti meelest peaks inimesele jääma tema väärikus ja lubama teda lennukile ilma poes seiklemata. "Kes tahab, ostab nagunii," ütleb naine. Tema sõnul on midagi taolist ka näiteks Oslo ja Kopenhaageni lennujaamades, kuid seal kulgeb läbi poe otsetee, mis on laiem kui kogu Tallinna lennujaama pood.

Õelad kaassõitjad tekitavad piinlikkust

Piretit häirib ka Tallinna lennujaama turvatöötajate ebaviisakus. "Kahtlemata harrastatakse Tallinnas Euroopa lennujaamadest kõige enam kobamist. Kusagil mujal pole mind nii sageli läbi katsutud ja seda tehakse agressiivselt, kurjalt käsklusi jagades. Samal ajal mattun ma võõra higi lõhna," räägib naine. Ta püüab olukorda viimasel ajal ennetada, võttes alati kingad jalast ja riietades end enda sõnul sisuliselt pesu väele, et välistada igasugune piiksumine.

Kolmas Piretile meelehärmi valmistav asi on lennujaama parkla. "See on küll joonitud ja turvatorudega, kuid meie parkimiskultuur jätkub ka seal – autod on jäetud vahel lausa keset sissesõiduteed. Ilmselt mitte keegi ei trahvi, teisalda ega pööra muul viisil nii pargitud autodele tähelepanu, sest muidu oleks aastate jooksul ehk midagi muutunud," usub ta.

Islandil elav Allan ütleb, et teda ajavad kõige rohkem närvi odavlennufirmad, millega lendamist üritab ta vältida. Ning kõikvõimalikud turismifirmad, kes müüvad lennupileteid vahendustasuga. "Mina soetan piletid alati konkreetse lennufirma kodulehelt," ütleb mees. Natuke häirib teda sagedase lendajana ka, et lennukis saab teenuseid kasutades boonuspunkte-miile koguda vaid krediitkaardiga makstes, sularahaga arveldamist ei arvestata. "Vähemalt Icelandairi puhul on see nii," kostab mees. Ning – Eestis külas käies sõidab ta Helsingist Tallinna ja tagasi alati laevaga: "Mul ei ole ajukahjustust, et maksta Helsingi–Tallinna vahel lendamise eest sada ja rohkem eurot!"

Samuti sageli lendav tartlanna Ann ütleb aga, et talle teevad enim meelehärmi võõrsilt koju tulevad kaasreisijad. "See on masendav, kuidas eestlased kohtlevad üksteist ja teenindavat personali: see on kohati teenimatult vastik ja õel! Igast teost loetakse välja halvim, nimme tehtu. Mul on nendel hetkedel piinlik olla eestlane!" ohkab naine, lisades, et naeratus ja lihtne sõna "palun" võib päästa umbes 10 inimese päeva. Või 10 inimese aasta. "Ma tean, et ma mäletan neid kõige ebaviisakamaid lennureisijaid veel 10 aastat," nendib Ann.

Miks peavad Tallinna lennujaamas kõik reisijad liikuma läbi poe?

Eva Maarend, Tallinna lennujaama turundusspetsialist: "Selle sammu taga on soov edendada Eesti lennundust. Kui varasemalt olid lennujaama ülalpidamiskulud 70% ulatuses kaetud lennujaama tasude kaudu, nüüd tuleb lennujaama ülalpidamiseks 2/3 vajaminevast teistmoodi teenida ja need võimalused leida.

Praegune Euroopa lennundus on olukorras, et kui üritaksime ülalpidamiskulud juurde kirjutada lennufirmadele lennujaamatasudena, siis see ei tähenda, et me lennupiletite eest rohkem maksma hakkaksime – need lennufirmad lõpetaksid siia lendamise sootuks.

Liiatigi on näiteks välismaalased harjunud, et pärast turvakontrolli tuleb kohe pood."