LONDONISSE: Õpetaja on kogenud, et kõige mõistlikum on välisreisi planeerida kümnendas klassis, hiljem kulub raha juba autokoolile ning gümnaasiumi lõpetamisele. Foto: Alamy/AOP
Reisimine
22. märts 2014, 15:00

Klassiekskursioon välismaale: õpetaja, hoidu riskidest! (38)

Kuigi klassiekskursioonide korraldamine ei kuulu õpetajate töökohustuste hulka, võtavad nad selle ometi ette, et pakkuda lastele võimalust näha põnevaid paiku. Tarbijakaitseameti hinnangul tuleks teadvustada ka sellega kaasnevaid võimalikke ohte.

Kesk-Eestis asuva gümnaasiumi õpetaja Liivi sõnul käib ühe korraliku ekskursiooni korraldamisega kaasas tükk sebimist. Lihtsam on tema sõnul riigisiseste huvikäikudega – siis paneb õpetaja ise kokku marsruudi, räägib teel õpilastele huvitavaid lugusid, lepib muuseumis kokku giididega ja tellib bussigi.

"Põhiline on õpilastele ära seletada, miks eesolev ekskursioon neile kasulik on," lausub Liivi, et riigisisesed ekskursioonid võivad õpilastele pakkuda sama suurt huvi kui kaugemadki.

Raha kogumiseks eraldi arve

Välisriiki reisile minekul on Liivil kogemustega klassijuhatajana juba rohkem sekeldamist. Siis tuleb esmalt lastelt uurida nende eelistusi sihtkohtade osas ja võtta reisibüroodelt pakkumised.

"Kindlasti on kasulik reis korraldada ühele lennule ehk ühe grupi välisreisist huvitatuid saab kokku kolme paralleelklassi peale," on Liivi kogenud.

Samuti on ta kogenud, et kõige mõistlikum on välisreisi planeerida kümnendas klassis.

"Aasta hiljem tehakse juba juhilube ja selle kõrvalt reisiraha ei jagu. Ning lõpuklassis neelab kogu vaba raha kõik lõpetamisega ja uude kooli asumisega seonduv," teab Liivi.

Kui reisibüroost on pakkumised võetud ning õpilaste ning nende vanematega kõik vajalik kokku lepitud, algab raha kogumine.

"Reeglina eelistavad õpetajad riskide maandamiseks sularaha mitte koguda, õpetajatel on raha kogumiseks eraldi arvelduskonto," räägib Liivi.

Sinna saab raha kanda koos selgituste ja õpilaste nimega ning kõik püsib kontrolli all. Niiviisi eraldi arvelduskontole raha kogudes on õpetajal ka selge pilt sellest, kes on maksnud ja kui palju on kogunenud.

"Võiks ju lasta raha kanda ka otse büroosse, kuid siis ei ole mul õpetajana asjast ülevaadet," selgitab Liivi, et kui õpetaja juba reisi korraldamise ette võtab, tahab ta kogu protsessi närvikulu vältimiseks ka kontrollida.

Tarbijakaitseamet soovitab õpetajail koolireise korraldades silmas pidada, et paljud tellitud kooli- ja klassiekskursioonid on turismiseaduse mõistes pakettreisid.

Kadri Paul tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonnast nendib, et seetõttu võivad ka õpilasreisidega kaasneda palju riske.

Paul selgitab esmalt, et pakettreis on reis, mis kestab vähemalt 24 tundi ja koosneb vähemalt kahest reisikorraldajalt ühtse hinna eest ostetud teenusest, nagu näiteks transport, majutus, päralevedu, ekskursioonid.

Ka reisikorraldajalt tellitud kooliekskursiooni, mis kestab vähem kui ööpäeva, kuid sisaldab majutust, loetakse turismiseaduse järgi pakettreisiks.

Nagu Liivigi rääkis, leiavad sageli nii õpetaja kui ka lapsevanemad, et reisiraha on mugavam maksta õpetaja kätte, kes siis reisi korraga kõigile välja ostab. Tarbijakaitseameti hinnangul võiksid õpetajad jätta kogu töö siiski reisiettevõtjatele.

"Õpetaja jaoks lihtsam ning lastevanemate ja kooli jaoks turvalisem on, kui reisitasu makstakse reisikorraldajale otse, sõlmides reisilepingu reisikorraldaja ja lapsevanema vahel," selgitab Paul.

Reisitasu maksmist tõendava dokumendi ja reisilepingu alusel on lapsevanematel võimalik näiteks nii rahulolematuse korral reisiga kui ka reisikorraldaja maksejõuetuse korral kaebus esitada.

"Kui reisikorraldaja, kellelt õpetaja on õpilastelt kogutud reisirahaga reisi ostnud, pankrotistub, ei ole õpilastel ettevõtte suhtes tagatise nõudeõigust. Õpetaja võib olla lastelt kogutud raha reisikorraldajale küll maksnud, kuid ärajäänud pakettreisi korral vastutavad laste ja nende vanemate ees eelkõige ikkagi raha kogunud õpetaja ning kool," selgitab Paul.

Seega on tervele klassile reisi tellides kõige kindlam, kui lapsevanemad on ise reisikorraldajale raha üle kandnud.

"Otsemakset on probleemide korral võimalik tõendada ning kasutada turismiseadusest tulenevaid õigusi. Näiteks on ärajäänud reisi korral õigus nõuda tagasimakset reisifirma tagatisrahast," selgitab Paul, kuidas riske maandada.

Paul nendib, et koolireisi ostmisel on otsustamisel sageli olulisim kriteerium odavus. "Valitakse näiteks lihtsalt bussireis, kuid firmal ei pruugi olla küllaldast õpilasreiside korraldamise kogemust," toob ta näiteks ja soovitab reisifirmadest valida sellise, kes on registreeritud majandustegevuse registris ning kellel on piisav tagatis ja reiside korraldamise kogemus. Majandustegevuse register asub aadressil http://mtr.mkm.ee. Paul julgustab õpetajaid reisifirmade vahel parima valiku tegemiseks pöörduma ka tarbijakaitseameti poole, küsimaks nõu, millised on ameti kogemused eri firmadega.

Ühtlasi soovitab Paul enne reisile minekut kindlustada nii õpetaja kui õpilased, sest kunagi ei või teada, mis lastega reisil juhtuda võib. See maandab riske veelgi.