Enne lennureisi: kontrolli, kas pass kehtib ja kas vajad viisat

"Teil pole Ameerika viisat või siis ESTAt, te ei saa sõita," öeldi ühel suvisel varahommikul tallinlanna Signele, kes koos abikaasaga valmistus sõitma Kanadasse sugulastele külla. Lend toimus vahepeatusega Helsingis ja New Yorgis.

Abielupaar oli lennupiletid ostnud portaali sky24.ee kaudu ning kuskil polnud kirjas viidet, et nad vajavad transiitviisa moodsat asendajat ESTAt (elektrooniline reisiloa taotlemise süsteem, mõeldud nende riikide kodanikele, kes ei vaja sissesõiduks USA viisat). Lennule registreerimise lõpuni jäi paarkümmend minutit.

"See uudis viis mind rööpast täiesti välja. Käed hakkasid värisema ja tekkis tunne, et kõik on tuksis," meenutab Signe.

Tallinna lennujaamas pakke vastu võttev teenindaja soovitas siiski proovida, et äkki jõuab abielupaar end tarvilikult ära registreerida ning suunas nad abi saamiseks ning arvuti kasutamise võimaluse küsimiseks infopunkti.

"Õnneks oli varahommikune aeg ja infolauas valitses vaikus. Sealne teenindaja ütles aga, et tema meil oma arvutit kasutada ei luba ning ta ei saa meid ka eriti aidata," räägib Signe hetkest, mis süvendas paanikat veel rohkem.

Õnneks oli paaril kaasas enda arvuti ning kahepeale saadi värisevate kätega ning higistades elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemis vajalikud toimingud tehtud (tüütud ankeedid ja kaardimakse: ESTA ühele isikule maksis 14 $) ning jõuti viimasel minutil lennukile. Tõsi, Helsingis paluti abielupaar veel korra kõrvale ning selgitati pikkade telefonikõnedega vajaliku kinnituse olemasolu.

"Aga kui meil ei oleks arvutit olnud, olekski reis mokas olnud, sest keegi meid ei aidanud!" nendib Signe ja imestab, et lennupiletid koju saatnud reisibüroo Estravel ei hoiatanud neid eelmakstud reisiloa vajalikkusest samuti.

Varem sealkandis reisinud paar ei tulnud ka ise viisa vajalikkuse peale, sest New Yorgi lennujaamas tuli neil kahe lennu vahel veeta vaid paar tundi.

Viisa vormistamine võib aega võtta

Paras ehmatus tabas lennujaamas ka tallinlannat Anut ja tema kaaslast, kellelt Moskva–Hanoi lennule registreerides Venemaa transiitviisat küsiti. Naised jäid tänu korralikule kodutööle endale kindlaks, et paar tundi võib Šeremetjevo lennujaamas ka viisata olla. "Mind päästsid Vietnami piletid ja pagasi saatmine otse Hanoisse," tõdeb Anu.

"Ka Moskvasse tagasi tulles oodati nimeliselt neid eestlasi, kes Aeroflotiga tulid ja Air Balticuga edasi lendavad. Ja kuigi olin internetis chek-in’id ära teinud, tulid need nii minnes kui ka tulles Moskvas uuesti teha," mäletab Anu.

"Kui tavaliselt kedagi ei huvita, mida sa transiittsoonis teed, siis Moskvas oli nii minnes kui tulles igal sammul silm peal," märgib kogenud reisisell.

Janika Ritson, Estraveli turundus- ja kommunikatsioonidirektor ütleb esimese loo kommentaariks, et portaal sky24.ee pakub küll ööpäev läbi reisituge ja sinna saab taoliste küsimuste tekkimisel helistada, kuid ettevõttel puudub kliendi informeerimise kohustus. "See on kirjas ka portaali tingimustes, need tasub enne ostu sooritamist läbi lugeda," selgitab ta.

Ritsoni sõnul on internetiportaalist ostetud lennupiletid enamasti reisibüroost soetatutest veidi soodsamad. "Odavama hinna eelduseks on aga asjaolu, et klient võtab vastutuse, et tema lennupiletid on korrektsed ja tal on piisavalt infot reisi omal käel broneerimiseks," lausub ta, lisades, et lihtsamate marsruutide ja ilma ümberistumisteta lendude puhul annab võrguportaal hinnaeelise ja on heaks valikuks teadlikule reisijale.

Keerulisemate marsruutide ja mitme ümberistumise puhul on soovitatav piletid broneerida siiski reisibüroo kaudu, et tagada ka asjatundlik nõu ja kõigi vajalike reisidokumentide olemasolu. Tõsi, reisikonsultant saab inimesele anda infot viisa- ja passitingimuste kohta ning aidata reisiga seotud olulisi asjaajamisi meeles pidada, kuid inimese enda ülesandeks on heita oma dokumentidele pilk, kas kõik vastab tingimustele.

Kui aga on soov siiski omal käel toimetada, soovitab Ritson teha põhjalikku eeltööd juba enne piletite ostu. "Kindlasti peab reisija ise kontrollima, kas vastavasse riiki sisenemiseks on viisa vajalik ja millised on selle taotlemise tingimused. Seda on mõistlik teha enne piletite ostmist, sest osade riikide (näiteks Araabia Ühendemiraatide) viisa vormistamine võtab aega ja seetõttu ei ole alati võimalik viimasel hetkel enne reisi soodushinnaga lennupileteid osta," selgitab ta.

Vaktsineerimispaberid kaasa!

Kõige olulisemad reisidokumendid, mida kontrollida, on kehtiv pass ja viisa. Tallinlane Raivo meenutab möödunud aastat, kui Taisse puhkusereisile asutades ilmnes end lennule registreerides, et tema pass kehtib vaid kolm kuud. Taisse sisenemiseks peab passi kehtivus olema aga vähemalt kuus kuud. "Sellest lennust jäin ma maha, pidin vormistama kiirpassi ja vahetama lennupiletid ümber," meenutab Raivo juhtumit, mis tõi talle 57 eurot lisakulutusi, kuna tema reisikindlustus seda ei katnud.

Tegelikult Raivol vedas, sest Finnair soostus piletid ümber vahetama tasuta.

Janika Ritsoni sõnul peabki pass osade riikide puhul kehtima kuus kuud pärast reisi lõppu. "Kes on harjunud ID-kaardiga reisima, peaks arvestama, et igasse riiki ID-kaardiga minna ei õnnestu – mõnes riigis aktseptitakse vaid passi," räägib ta.

Peale selle soovitab Ritson kontrollida, kas on olemas konkreetse piirkonna jaoks piisava kaitsega kehtiv reisikindlustus ning reisitõrke ja pagasikindlustus.

Ühtlasi tuletab Ritson meelde, et mõnda riiki sisenemiseks tuleb reisijatel tõendada vaktsineerimiskuuri läbimist. Et piiril ei saaks kaitsesüsti puudumine komistuskiviks, tasub terviseameti kodulehel vaktsineerimissoovitustele pilk peale heita. Samas on kirjas ka värske info nakkushaiguste riskipiirkondade kohta.

Ning kindlasti ei jookse enne reisi mööda külge maha, kui viia end kurssi vastava sihtkoha uudistega. "Head infot riigis valitseva olukorra kohta saab välisministeeriumi kodulehelt. Seal saab lisaks registreerida oma riigist lahkumise, mida on mõttekas teha just kaugematesse sihtkohtadesse reisimise puhul," lausub ta.

See tagab, et juhul kui asukohariigis peaks tekkima kriisiolukord (looduskatastroof või terrorismi rünnak), saab konsulaarteenistus võimalikult kiiresti abi osutada.

Kuhu pääseb viisata?

Eesti Euroopa Liiduga ühinemislepingust ning Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenevalt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda teiste Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide – Austria, Andorra, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Hollandi, Horvaatia, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Küprose, Liechtensteini, Luksemburgi, Läti, Leedu, Malta, Monaco, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Taani, Tšehhi, Ungari – ning Šveitsi Konföderatsiooni territooriumile nii kehtiva passi kui ka ID-kaardi alusel.

Lisaks võivad Eesti kodanikud viisata reisida ka mitmesse teise riiki, kuhu pääsemiseks ei piisa vaid ID-kaardi olemasolust ning mille piiril küsitakse ka passi. Sellised riigid on näiteks Türgi, Gruusia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Montenegro ja Serbia. Lähemat infot riikidesse sisenemise tingimuste kohta saab välisministeeriumi koduleheküljelt www.vm.ee, rubriigist reisi- ja konsulaarinfo.

Vaata enne reisi üle

Kas sul on olemas kehtivad reisidokumendid?

Millise dokumendi esitamisel (pass, ID-kaart) pääseb sihtkohariiki ning kui kaua peab dokument pärast reisi veel kehtima? (Infot kõige selle kohta leiab riigiti välisministeeriumi koduleheküljelt www.vm.ee; sama info annab edasi mobiiltelefoni rakendus "Reisi targalt". Viimases on näpunäiteid mitmesugusteks olukordadeks, näiteks kuidas tegutseda õnnetusse sattumisel või siis, kui dokumendid on varastatud. Kas sihtkohariiki pääsemise eelduseks on läbitud vaktsineerimine. (Infot selle kohta saab www.terviseamet.ee/nakkushaigused, rubriigist reisimine ja tervis.