LÕPP NÄRVEERIMISELE: Lennureisile tasub kaasa võtta oma lemmikmuusika ja kõrvaklapid ning muusikat kuulates sügavalt sisse-välja hingata. Foto: Alamy/AOP
Ille Grün-Ots 19. oktoober 2013 07:00
«Selline suur rauast asi ei saa ju õhus püsida,» kirjeldab paanilise lennuhirmu all kannatav Tiia (50) oma kinnismõtet iga õhusõidu ajal. Kuigi lennuhirmust psühholoogi sõnul päriselt vist lahti ei saagi, on seda kontrolli all hoides võimalik õhusõitu isegi nautima õppida.

Kõige jubedam on Tiia meelest õhkutõusmine: «Ma panen alati silmad kinni ja hoian kätega kõrvu ka kinni, et mitte midagi kuulda ega näha,» kirjeldab ta.

Rappumine õhuaukudes polevat pooltki nii hull. Ja siis tuleb teine õudus – maandumine. «Ükskord Kanadas oli torm, lennuk üritas maanduda. Olime üsna maa ligi, kui selgus, et ei saa maandumisrajale pihta. Viimasel hetkel vedas nina uuesti taeva poole. Oi, see oli jube!» väristab Tiia veel 15 aastat hiljemgi õlgu.

Liigne naps võib paanika-tunnet võimendada

Oma osa lennufoobia tekkel on tema meelest ka vanal lool – kui kunagise Kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel üks poiss ootamatult ära kadus. Ja tagasi tulles rääkis, kuidas ta Moskvas lennukiga alla kukkus ja kuidas enne seda tema ees reisijatel päid otsast ära lõigati. «Too poiss oli üks vähestest, kes ellu jäi. Muidugi nõukaajal vaikiti kõik sellised õnnetused maha. Eks ta üks õnneseen oli, see poiss, võitis pärast loteriiga Zaporožetsi. Aga kõik ei ole ju õnneseened,» on Tiia veendunud.

Enne reisi on Tiia lennujaamas ikka väikese napsi võtnud lootuses, et ehk aitab, kuid tolku pole sellest olnud. Tegelikult tuleb napsiga ettevaatlik olla, sest liigne alkohol võib vastupidi paanikatunnet võimendada.

Nagu ka kohviga - suur kogus kofeiini ergutab keha ja tekitab adrenaliiniküllusega sarnase reaktsiooni. Seepärast tasuks juua pigem vett.

Pisut päästavad palderjanitabletid

Viimasel ajal on lennuhirmu õnneks leevendanud perearsti soovitatud palderjanitabletid. «Päris tuimaks küll ei tee, aga 5–7 tabletti enne reisi on abiks küll,» tõdeb Tiia, kes kardab ka hirmsasti kõrgust, mis aga lendamisel kummalisel kombel ei avaldu. «Ehk seepärast, et turvalised seinad on ümberringi,» arvab ta ise.

«Hirm on hirm ja sellega tuleb kuidagi hakkama saada,» ütleb nõustamisfirma Noelle OÜ psühholoogiline nõustaja Külli Õiglane. Tema ise naudib lendamist.

«Lennuhirm tuleb turvatunde puudumisest. Olukorras, kui maa kaob jalge alt ja koos sellega ka kontroll olukorra üle, tuleb õppida usaldama lennu ajal toimuvat ning pilootide, tehnikute, stjuardesside jt kompetentsust.

See, kus ja millal usaldus kadus, on igal inimesel erinev. Aga kui algpõhjus üles leida, on võimalik leppida ka lendamisega ning seda isegi nautima hakata!» kinnitab Külli Õiglane.

«Algpõhjus on tavaliselt alateadvuslik,» märgib psühholoog.

Esmalt püüa algpõhjus üles leida

«Kui hüpnoos vajab hüpnoterapeuti, siis inimene ise võiks proovida lennuhirmuga toime tulekuks hingamistehnikat. Selleks tuleb nina kaudu sügavalt sisse ja suu kaudu välja hingata, samal ajal sellele keskendudes. Või sulgeda silmad ja kujutleda end kõige turvalisemasse kohta, kus on viibitud, ja meenutades seda tunnet, mida turvapaigas on kogetud. See võib olla mälestus lapsepõlvest või ka lemmiktugitool, kus teile meeldib raamatut lugeda,» õpetab Külli Õiglane, kuidas lennuhirmust võitu saada.

Ka tasub alati lennureisile kaasa võtta oma lemmikmuusika ja kõrvaklapid. «Seda kõike võib teha koos: kuulata muusikat, kujutleda ennast turvalisse paika ja hingata rahulikult sisse ja välja,» lisab psühholoog.

Näitleja Indrek Taalmaa: «Iga foobiaga tuleb õppida elama. Ka lennufoobiaga.»

«Mul on lennufoobia,» tunnistab näitleja Indrek Taalmaa, et tal pole kaugelt lihtne end lennukisse minema sundida. Tal hakkab seal lihtsalt halb.

«Lennuk kaotas hermeetilisuse, mina nägin teiste nägusid, mitte enda oma – aga nad olid näost sinised. Tekkisid metsikud rõhud, gravitatsioonimuutused, hingata ei saanud ja ise olid nagu kaaluta olekus, kätt ei jõudnud ka tõsta. Tundus, et selgroog läheb lihtsalt prõksti katki – see oli õudust tekitav,» kirjeldab Indrek inimeste enesetunnet olukorras, kui lennuki nina vertikaalselt alla pöördus ja algas vaba langemine.

Kõik käis tohutult kiiresti ehk nagu Indrek ütleb: «Lennuk kukkus alla kiiremini kui mu enda kukkumise kiirus.»

Õnneks lõppes kõik hästi tänu pilootide osavusele, aga sellest päevast alates saadab Indrekut lennufoobia. «Eks ma ole ikka lennanud ka,» tõdeb ta, et kui väga vaja, siis läheb ta lennukisse küll.

Töö pärast. Või on tarvis perega puhkama sõita ja ainus tee on lennuk. «Aga pigem on mul olnud otsus mitte lennata,» tunnistab ta, et tegelikult ei tunne ta end tänini lennukisalongis rahulikult.

«Sa ei saa end vabaks lasta, kuulad iga heli ja muutusi neis helides ja siis tekib paanikahoog. Kõik keharakud ütlevad ei-ei, ja siis sa katsu oma kehale vastu seista!»

Kuidas lennuhirmuga toime tulle, Indrek öelda ei oska. «Eks ma ole ise ka laisk olnud, võinuksin ammu näiteks mõne spetsialisti poole pöörduda. Aga tegelikult arvan, et iga foobiaga tuleb õppida elama. Ka lennufoobiaga.»

Samas on ta lugenud kõikvõimalikke statistikaid, mis ütlevad, et rohkem juhtub auto- kui lennuõnnetusi. Ning näitlejana, kes paarutab autoga alailma marsruudil Pärnu–Tartu–Tallinn, peaks ta hoopis rohkem pelgama pimedaid maanteid ja hooletuid sohvreid. «Ma saan suurepäraselt aru, et võimalus surma saada on maanteel palju suurem,» ütleb Indrek.

«Ometi on mul alati tunne, et kui olen ise roolis, siis on mul kontroll olukorra üle. Rool on ju minu, mitte kellegi teise käes.» (Aigi Viira)

Mis aitaks reisi üle elada?

• Uurige lennukeid puudutavat infot. Kuigi õhuauk või tiivaotste värisemine turbulentsis võib tunduda kohutav, on need lennates tegelikult täiesti normaalsed nähtused. Kui sa kardad turbulentsi, palu endale koht tiiva juures – seal püsib lennuk stabiilsem.

• Mine aegsasti lennujaama, et poleks vaja hilinemise pärast muretseda ja end varakult stressilainele häälestada.

• Söö enne reisi – stressis keha nõuab rohkem süsivesikuid. Kindlasti tasub ka midagi juua, aga mitte alkoholi.

• Küsi istekoht lennuki esiosasse – seal on lennuk kõige stabiilsem.

• Kui kardad kõrgust, ära istu akna alla.

• Kui kardad, et avariiolukorras ei pääse lennukist välja, istu vahekäigu äärde ja võimalikult lennuki eesotsa.

• Räägi oma lennuhirmust ka pardapersonalile, vastasel juhul ei oska nad õhus olles sind toetada.

• Proovi lõdvestuda. Abiks võib olla hea raamat või meelepärane muusika. Ürita hingata aeglaselt ja sügavalt. (Allikad: Tallinna Lennujaam, www.cheapflights.com)

Samal teemal

Kommentaarid  (17)

nm 12. jaanuar 2015 16:08
Mis palderjan - xanax on palju efektiivsem ..... vanal halval nõuka ajal oli selline ravim nagu aeroon - lennujaamast sai käsimüügist osta - vot see oli hyva kraam
tule eile meile 9. november 2013 11:58
Kui sa kardad turbulentsi, palu endale koht tiiva juures – seal püsib lennuk stabiilsem.
• Küsi istekoht lennuki esiosasse – seal on lennuk kõige stabiilsem.
No kumb siis on?
Ja mine varakult lennujaama, siis ei hakka end varakult stressilainele häälestama?!
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS