Guggenheim Hispaanias
Baskimaal Bilbaos asuv arhitekti Frank Gehry loodud muuseum on üks tuntumaid ja tunnustatumaid nüüdisajal ehitatud muuseumihooneid. Kuigi muuseum avati alles 1997. aastal, kuulub talle muljetavaldav kunstikollektsioon, kus võib leida Mark Rothko, Andy Warholi jpt töid.
Parima ülevaate jõe ääres asuvast muuseumist saab jõe vastaskaldalt, kus näeb korraga tervet hoonet. Eriti muljetavaldavaks muutub helkivate titaanpaneelidega maja päikeseloojangu ajal.
Louvre Pariisis
16. sajandi kunstilembese kuninga Fran?ois I kogust on välja kasvanud üks maailma suuremaid kunstikogusid, kolme muuseumitiiva kolmel korrusel on 380 000 tööst välja pandud üle 65 000 skulptuuri, maali jms. Ka mullu maailma külastatuimaks kunstimuuseumiks tunnistatud maja on üks maailma suuremaid, hõlmates enam kui 60 387 ruutmeetrit.
Muuseumi asukohtki on tähelepanuväärne – kui aastal 1190 otsustas kuningas Philippe Auguste teha Pariisist Prantsusmaa pealinna, lasi ta just praeguse Louvre´i kohale ehitada vägeva kindluse. Iga järgmine valitseja kujundas ehitist oma maitse ja vajaduste järgi edasi. Kuigi Louis XIV otsustas 1682. aastal kolida elama Versailles`sse, jäi kuninglik kunstikogu Louvre´i. Kümmekond aastat pärast kuninga lahkumist hakkas Kuninglik maali- ja skulptuuriakadeemia korraldama lossis iga-aastasi kunstinäitusi ja 1793. aastal avati Louvre`i kunstigalerii kõigile. Sellest ajast on Louvre´is väljas olnud nii Milo Venus kui Mona Lisa.
Prantsuse revolutsiooni päevil panid kommunaarid Louvre`i ühe tiiva põlema, kuid õnneks muutsid meelt ja otsustasid mahapõletamise asemel teha lossist hoopis muuseumi.
1989. aastal kerkis muuseumi sisepääsu kohale Ameerika arhitekti Ming Pei projekteeritud klaaspüramiid. 22 meetri kõrgune püramiid koosneb kaheksasajast alumiiniumraamis klaasrombist ja -kolmnurgast.
Orsay Pariisis
1986. aastal avatud Musee d´Orsay on tõusnud Prantsusmaal populaarsuselt kolmandaks ja maailmas kümnendaks. Sajandivahetusel Seine´i kaldale ehitatud raudteejaama hoones asuv muuseum koondab põhiliselt 19. sajandi keskelt kuni Esimese maailmasõjani pärit töid. Siin asub märkimisväärne hulk impressionistide töid (Vincent van Gogh, Claude Monet, Paul Cezanne, Edouard Manet jne).
Briti muuseum Londonis
British Museum asutati 1753. aastal, kui riik omandas Sir Hans Sloane’i 71 000 esemest koosneva kogu, sealhulgas 40 000köitelise raamatukogu. Kuigi 1998. aastal loodi vanade raamatute baasil British Library, ulatub eksponaatide hulk praegu 13 miljonini.
Kuigi külastajatele on eksponeeritud kõigist varadest vaid üks protsent, on sellest kultuuri-, arheoloogia- ja etnograafia muuseumist saanud Ühendkuningriigi lemmikuim muuseum, maailmas kuulub talle külastajate hulgalt kolmas koht. Üheks suuremaks tõmbenumbriks on kahtlema Vana-Egiptusest pärit muumiad.
Ühena Londoni millenniumiprojektidest sai muuseum 2000. aastal kunagise hoovi kohale klaaskupli, tänu millele kuulub Euroopa suurim klaasiga kaetud ruum brittidele.
Vatikani muuseum Roomas
Rooma katoliku kirik on sajandeid kunsti kogunud, seega ei tule ka Musea Vaticana maailma suurimate hulka kuuluvad kunstikogud kellelegi üllatusena. Ametikult avas muuseumi paavst Julius II aastal 1506. Kuigi muuseumi suurimad magnetid on Michelangelo maalitud Sixtuse kabeli lagi ja Raffaeli freskod Segnatura ruumides, tuleks kindlasti Vatikani väljapanekute hulgast üles otsida ka väärtuslikud antiikskulptuurid.
Venemaa riiklik ajaloomuuseum Moskvas
Tõenäoliselt on enamik seda Punase väljaku servas seisvat punast hoonet nii piltidel kui teleekraanil näinud, aga oma silm on teatavasti kuningas. Kui Nõukogude perioodil olid 1872. aastal asutatud Gosudarst-
venny istoricheskiy muzey paljud väärtuslikud freskod üle värvitud, siis nüüd on need oma algses ilus taastatud. Muuseumi enam kui nelja miljoni eksponaadi hulgast olgu haruldasematena nimetatud Volga põhjast üles tõstetud purjekas ja Novgorodist pärit käsikirjad.
Rijksmuseum Amsterdamis
1800. aastal Haagis asutatud muuseum kolis kaheksa aastat hiljem Amsterdami ning praeguses peahoones avati ekspositsioon 1885. aastal. Pärast kümme aastat kestnud renoveerimistöid avati muuseum taas tänavu aprillis. Muuseumi enam kui miljonist eksponaadist on välja pandud umbes kaheksa tuhat, nende hulgas ka Rembrandti töid.
Kommentaarid (0)