Reisimine

370 kilomeetri pikkune matkatee kutsub Eestit avastama (2)

Silja Paavle, 21. juuli 2012 08:58
RÕÕM JA VAEV ÜHESKOOS: Kuigi matkamine ettevalmistatud teel on puhas rõõm, tuleb arvestada ka teekonna raskuspunktidega – näiteks sellega, et seljas tuleb kanda mitme päeva toitu, välipliidi kütust ja riietust erinevate ilmastikutingimuste jaoks.Foto: Kristjan Kaljund
Sadu või isegi tuhandeid kilomeetreid pikad matkateed ei ole maailmas midagi haruldast, kuigi Eestis pidid matkasõbrad seni piirduma lühemate distantsidega. Aga juba nädal aega saab täiesti ametlikult ja ise marsruudi kallal pead murdmata läbi käia 370 kilomeetri pikkuse matkatee.

Riigimetsa majandamise keskuse rajatud 370 kilomeetri pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele.

Rada on tähistatud suunavate siltide ja infotahvlitega, mis pajatavad metsamajandusest ja -pärandist, kultuurist ning puhkamisest. Ööbida saab telkimisplatsidel, metsamajades ja -onnides, mida RMK on teel tähistanud ühtekokku 33.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul ühendati matkatee rajamise käigus olemasolevad rajalõigud ja loodi ka uusi, kokku võttis tee rajamine aega kümme aastat.

Samal teemal

"Traditsiooni järgi peab sillameister ikka esimesena purde ületama," muheles Kallas, kes möödunud pühapäeval alustas äsjaavatud matkateel kümnepäevast rännakut koos tuntud ja vähemtuntud eestlastega.

Esimesed seiklejad peavad blogi

Kuni järgmise kolmapäevani on kõigil huvilistel võimalik rajal kohata lisaks Aigar Kallasele veel ka alpinist Alar Sikku, matkaekspert Tõnu Jürgensoni, ultrasportlane Heleen Vennikast, arst Julia Ivanovat ning filmi- ja fotomees Kristjan Kaljundit. Raja erinevatel etappidel on nendega koos ka rännumees Tiit Pruuli, näitleja Kadri Adamson, raadiohääl Kertu Jukkum, laulja Gerli Padar, Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten ja turundusjuht Katrin Klein, fotomees Jarek Jõepera, Statoili peadirektor Kai Realo, sõjaväelane Hannes Võrno, perearst Anneli Talvik ning ettevõtjad Tõnu Ehrpais ja Margit Härma.

Seiklejatele saab kaasa elada blogis internetiaadressil http://loodusegakoos.ee/matkatee-blogi, samast leiab ka matka ajakava.

Blogist saab muuhulgas teada, et ettevõtja Margit Härma on naine, kes suudab seeni määrata isegi sõitva auto aknast. "Kus teised näevad rohelist samblavaipa, näeb tema pilvikuid ja kõiki teisi seeni, mille nime kahjuks keegi meelde jätta ei suuda. Või siiski – limak ei lase end ka unustada, sest väidetavalt suudab see liikuda kuni pool meetrit ööpäevas," vahendavad matkalised oma elamusi.

Lisaks seentele on matkalised korjanud ohtralt ka marju ning neid erinevas koosluses õhtusöögiks valmistanud.

Raadiohääl Kertu Jukkumil õnnestus kolmandat päeva rajal matkates metsa ära eksida nagu Oskar Lutsu "Nukitsamehe" muinasjutus. Tegelikkuses ei tohiks seda metsa ilu nautides ja pirakaid marju korjates kainet pead säilitades muidugi juhtuda – kogu matkatee on tähistatud kilomeetripostide ja suunavate siltidega. Kuid kindlasti on kasulik enne rajale asumist kaasa haarata ka täpne rajakaart ja -legend, mida saab RMK looduskeskustest ja teabepunktidest üle Eesti, samuti alla laadida internetileheküljelt www.rmk.ee.

Rajalegendi kirjutamiseks läbis matkatee möödunud kevadel kogenud matkamees Tõnu Jürgenson. Et Eesti on suhteliselt tasase maastikuga, siis on tema sõnul selle matkatee läbimine jõukohane nii suurtele kui väikestele. Vähe sellest – suurem osa teest on läbitav isegi ratastoolis, mis on kohandatud maastikutingimustele.

Nõuandeid eesti pikimale rajale asumiseks

Jalgsi seljakotiga matkamiseks on sobivaim 115,4 km pikkune lõik Oandust Hiieveskini. Edasi kulgeb tee mööda külavahe- ja metsateid, mida on mõnus läbida jalgrattal.

Oandu RMK looduskeskuse juurde saab turvaliselt oma auto parklasse jätta. See on ka hea koht seljakoti viimaseks kohendamiseks ja matkavarustuses korrektuuride tegemiseks.

Matka jaoks vajamineva võiks hankida mõnest suuremast kohast, näiteks lähedalasuvast Rakverest.

Matkateele asudes arvesta, et sul tuleb seljas kanda mitme päeva toitu, välipliidi kütust ja ka riietust erinevate ilmastikutingimuste jaoks – valmidus peab olema igaks olukorraks.

Teele asudes arvesta asjaoluga, et alati pole võimalik toitu lõkkel valmistada (kui on tule tegemine keelatud või telkimisala lõkkepuud kõik põletatud) – seepärast võta oma välipliit kaasa. Selle plussiks on, et kuuma jooki ja toitu saab valmistada kiiremini kui lõkkel.

Oandu looduskeskusest saab enne rajaleminekut soetada vajaliku kaardimaterjali ja ka küsida kõik hingel pakitsevad küsimused.

Parklas asuvad sildid aitavad matkatee alguse üles leida. Edasi tuleb hoolikalt jälgida RMK matkatee märgistust.

Pane jalga ja võta kaasa eriotstarbelised matkasokid. Tavaline niidisokk tekitab kergesti ville ning see võib rikkuda kogu matka.

Kaitse end sääskede eest riietusega ja pähe pandava sääsevõrguga, võid kasutada ka sääsetõrjevahendeid.

Telk võta kaasa kerge, kuid veekindel. Kasutada võib ka koormakatet või spetsiaalset kaasaskantavat varjualust, kuid viimased ei kaitse ei tuule ega putukate eest.

Allikas: Matkajuht Tõnu Jürgenson

Arst: plaastrid kaasa!

"Ilma villideta matkajat polegi, ka olen pidanud leevendama liigese- ja närvivalu," lausus möödunud pühapäeval matkateekonda alustanud seltskonna üks liige, arst Julia Ivanova. Ka tohtri enda jalad olid neljanda päeva õhtuks kinni teibitud ja plaasterdatud.

Sestap soovitab arst rajale kindlasti kaasa võtta plaastreid, valuvaigisteid, sääsetõrjet ning vajadusel allergiarohtu.

Samal teemal

31.09.2014
Metsa kutse: RSVP igal ajal
21.06.2012
RMK: tänavu on suurepärane marja- ja seeneaasta