Ajalooliselt on eurooplastel olnud kolm palverännu sihtkohta: Jeruusalemm, Rooma ja Santiago de Compostela. Tänapäeva populaarseimaks palverändurite teekonnaks on jäänud El Camino de Santiago de Compostela (Tee Santiago de Compostelasse), kuhu 2007. aastal saabus 114 026 palverändurit. Palverännakuteid on mitu: French Route, Silver Route, Original Route, Northern Route, Portuguese Coastal Route jne. Populaarseim neist on Prantsuse tee. Rännak algab Prantsusmaalt Saint-Jean-Pied-de-Port’ist, üleilmsest palverändurite keskusest. Iga inimene võib sealt saada palveränduri passi ja templi, mis tõendab rännaku algust. Lisaks antakse kaasa matkakaart ja kingiks merikarp.
Hispaanias alustatakse teekonda sageli Roncesvallesi kloostri juurest, mis on ühe päeva teekonna kaugusel Saint-Jean-Pied-de-Port’ist. Matka pikkus on 818 km. Esimest korda palverännakule minejatele aga soovitatakse hoopis Põhjateed, mis algab Santanderist.
Paljud palverändurid kõnnivad Santiago de Compostelast edasi 89 km kaugusele Finisterre linnakeseni. Terve rada on tähistatud kollaste noolte ja sümbolitega, eksimine on võimatu. Suuremas osas teele jäävates linnades ja külades on heategevuslikud asutused, kus palveränduritele pakutakse odavat majutust. Ööbimiskohad tunneb ära logo järgi ja neid nimetatakse albergue’deks. Enamasti on nendes olemas ka köögid, kus saab ise süüa teha, kõikjal on WC ja pesemisvõimalus.
Annetusi sobib alati teha
Tasu ööbimise eest on 2–9 eurot ja see tuleb maksta kohapeal. Kuigi mõnes kohas võib olla silt, et see on tasuta öömaja, on heaks tooniks jätta kuni viis eurot annetusena.
Selleks, et albergue’des öömaja leida, peab matkajal olema palveränduri tõend. Selle eesmärgiga peavadki palverändurid kaasas kandma oma palveränduri tunnistust ehk Credencial del Peregrinot. See on isiklik dokument, kuhu kogutakse ka templid, mida võib saada kõikjalt – kirikutest, arsti käest, politseinikelt, öömajadest jne. Templijäljendi juurde kirjutatakse selle panemise kuupäev. Toidu eest maksab iga rändur kohapeal ise. Compostela sertifikaadi saamiseks on vaja palverännakul läbida viimane 100 km teest jalgsi või hobusega, jalgrattaga liikudes viimased 200 km.
Palveränduri tavaline päev algab kell 6 hommikul, koos lõunapausiga kõnnitakse kella kolme-neljani ja siis võib minna kuhugi linna niisama veini jooma. Kui heas füüsilises vormis peab inimene olema? See polegi oluline. Esimestel päevadel võib olla selle võrra raskem, kuid lõpuks harjub. Kaasas peavad olema mugavad jalanõud, kerge magamiskott ja paar komplekti riideid.
Kommentaarid