Reisimine
19. aprill 2006, 00:00

Kämping – suvita seal, kus süda lustib (1)

Paketireiside kõrval avastatakse maailma üha rohkem omapäi väikese seltskonnaga või üksi seigeldes. Isegi väikese eelarvega saab suure reisi, kui kulutusi majutusele piirata ja hotelli asemel eelistada odavamat öömaja – kämpingut, hostelit või kodumajutust.

Euroopas reisides on kämping kõige odavam ööbimiskoht, kui võsa vahel telkimist mitte arvestada. Kuid raha kõrval on veel midagi, miks kämpimine on sedavõrd populaarne, et parimad laagriplatsid broneeritakse juba aasta varem. See miski sarnaneb meie suvilakultuuriga, kus rahvas linnast ära maale rohelise muru ja õunapuude juurde suvitama sõidab.

Eurooplased suvitavad kämpingutes

Kümned tuhanded eurooplased sõidavad puhkusekuudel kogu perega mere äärde või mägedesse. Need, kellel rannaäärse villa jaoks raha pole, ööbivad kämpingus. Paigale jäädakse mitmeks nädalaks, sest kogu majapidamise ülesseadmine võtab juba terve päeva.

Isegi kui kõrvaltvaatajale tundub, et hommikul alanud pesapunumine on lõpuks õnnelikult ühel pool, telkmaja sisustatud ja improviseeritud aedki selle ümber rehitsetud, leitakse veel õhtu eel kuskilt pakiruumi põhjast aiapäkapikk ning sätitakse see armastusega telgiukse kõrvale aukohale.

Ja siis puhatakse. Mees, mummulised šortsid jalas, istub rahulolevalt klapptoolil triibulise päevavarju all, limpsib veini ja kuulab telgiakna kaudu telerist päevauudiseid. Naine, õlgkübar peas, võtab oma kollaste päevalilledega rannarätiku ja roheliste kummikrokodillidega varustatud lapsed ning veedab terved päevad sätendava liiva ja türkiissinise mere seltsis. Ja õhtuti, kui lähedal asuva linnakese kaupmehed on siestaunest ärganud, promeneerib pere koos sadade teiste puhkajatega peatänaval.

Kämpingu leiab lihtsalt

Kämpingu võib leida internetist ja soovi korral seal ka koha broneerida. Kui aga ei liiguta just suure seltskonnaga, mahuka telkmaja ega haagissuvilaga, ei ole broneerimine vajalik – kui ühes kämpingus vaba platsi pole, saab liikuda järgmisse. Ainuüksi Hispaanias on üle tuhande ametliku kämpi-miskoha ning mõistagi on need enamasti rajatud looduskaunitesse paikadesse.

Kämpigud on kantud turismikaartidele, kuid on ka hõlpsasti leitavad, kui jälgida tee ääres telgi ja/või haagissuvila kujutisega liiklusmärke või omaniku fantaasialennust sündinud reklaame, millel tavaliselt rahvusvaheline sõna camping. Tõsi, kiirtee ääres kämpingumärke pole, sealt tuleb enne öömaja otsima asumist maha keerata.

Kämpingusse on mõistlik jõuda valgel ajal, sest siis on mugavam laagrit üles seada, kuid ka seepärast, et paljud kämpingud on öösiti suletud ja igasugune lärm, järelikult ka mootorsõidukiga liikumine, on keelatud.

Mitte ainult telkimisplats

Kämping pole pelgalt koht, kuhu saab telgi üles panna. Vahel on tegemist väikelinnaga, kus orienteerumiseks võib kaarti vaja minna. Suurema osa sellest alast hõivavad haagissuvilad või matkaautod ning tavalisi 2–4kohalisi telke on tavalises Lõuna-Euroopa kämpingus üsna vähe.

Osa haagissuvilaid ei sobi juba ammu maanteel liikumiseks ning neid üüritakse öömajalistele välja. Paljudes kohtades pakutakse ka majakestes ööbimist. Mõni selline kujutab endast pisikest hämarat paari magamisasemega õlgkatusega onni, kuid leidub ka üsna luksuslikke, mitmetoalisi, köögi, veevärgi, külmiku ja muude mugavustega maju. Viimaste hind kipub küll juba hotelli klassi.

Igas kämpingus on tavaliselt tualettruumid ja pesemiskohad. Nende seisukord ja mugavusaste erineb aga suuresti. Sooja vett enamasti ikka pakutakse, kuid alati tasub üle küsida – vahel jagub seda vaid paariks tunniks päevas või tuleb selle eest eraldi maksta.

Enne otsustamist, kas jääda paigale või mitte, võiks sanitaarsõlmele igaks juhuks pilgu heita.

Lisamugavused – bassein, lastemänguväljak, köök, pesu pesemise koht, pesumasinad, triikimiskohad jne. – oleks mõistlik samuti üle vaadata. Kõik sõltub muidugi konkreetsetest vajadustest, võib-olla näiteks igas kämpingus polegi vaja pesu pesta.

Pisikese poe, kust saab osta esmatarbekaupu ja lihtsamat toidupoolist, leiab ka üsna algelises kämpingus. Hinnad on muidugi kõrgemad kui supermarketites. Peenemates kohtades leidub ka baar ja restoran ning suurtes rahvarohketes kämpingutes korraldatakse ka kontserte ja tantsuõhtuid – tasuta.

Kaaslasteks turteltuvid ja sipelgad

Ööbimiseks parima platsi valimine võib vahel olla tõeline peavalu ning seltskonna isegi tülli ajada. Igaühel on ju oma teooria, kus, kuidas ja mis suunda pead sättides tuleb kõige mõnusam uni.

Võimaluse korral tuleks koht valida selliselt, et hommikune päike telgile otse peale ei paista – mõne puu või müüri varjus. Hommikupäikese käes saab telgist kiiresti saun.

Kuid ka varju pakkuvad puud võivad üllatada Mõistlik on välja uurida, kes puu otsas elab. Kui seal armastavad istuda lembeliselt tuututavad turteltuvid, võib arvata, et nad peagi telgi kenasti täis tirtsutavad. Ülevalt võib kaela kukkuda muudki – kuivanud lehti, okkaid ja mõnusalt kleepuvat tõrva. Mõnes kämpingus on õnneks koht auto pesemiseks ja vajadusel saab telgigi veega üle lasta.

Ka maa peale võiks vaadata ja tähele panna sealseid elanikke. Sipelgad on kämpingus tavalised kaaslased ja nende vastu ei aita eriti miski. Päästab vaid telgi korralik sulgemine ning toidu laokile jätmise vältimine.

Pilk naabri õuele

Kämpimisega kaasneb veel üks põnev tahk, mis näiteks hotellis ööbides nii eredalt esile ei tule – naabrid. Kuna telkimisplatsid on vahel vaid mõne ruutmeetri suurused, tuleb naabritega paratamatult arvestada. Nende tegemised on pidevalt silma all ning seda võib võtta kui põnevat võimalust teiste rahvaste kombeid ja elu-olu tundma õppida. Suurepärased võimalused on ka sotsialiseerumiseks – suhtlemiseks, vastastikuseks läbikäimiseks.

Samas on välja kujunenud hea tava alla kuuluvad käitumisreeglid, kuidas naabreid võimalikult vähe häirida.

Näiteks annab pesunööri ja sellel rippuvate rätikutega moodustada kahe krundi vahele midagi aialaadset. Igaühe privaatsust üritatakse võimalikult palju austada.

Kui palju maksab?

Kämpingus ööbimise hind sõltub:

hooajast | kõrghooaeg, juuli ja august, on kõige kallim;

asukohast | mere ääres, looduskaunis kohas mõistagi kallim;

mugavusvarustusest | basseini ja korraliku tualeti eest tuleb rohkem maksta;

suurusest | mida suurem, seda kallim;

kämpinguomaniku suvast | mõni kämping on ootamatult odav või siis kallis.

Euroopas arvutatakse hind tavaliselt nii: täiskasvanu/laps + väike telk/suur telk + auto/matkaauto/haagissuvila.

Kusjuures täiskasvanul, telgil ja autol on arvutuse lihtsustamiseks tihti ühesugune ühikuhind – umbes 3–6 eurot.

Näiteks 2 täiskasvanut + telk + auto = 4 ühikut ehk 12–24 eurot ehk 190–380 krooni. Kaks seljakotimatkajat, kellel pole ei telki ega autot, saaksid aga hakkama 6–12 euro ehk 95–190 krooniga.