TUULEIIL: Matusetalituse algul käis üle Peetri väljaku tugev tuuleiil, mis rebis kardinalide punaseid rüüsid ja pööras paavsti küpressipuust sargal olnud evangeeliumi lehti.Foto: Reuters
Maailm
9. aprill 2005, 00:00

Maailm jättis paavst Johannes Paulusega hüvasti

Maailma lihtsad ja vägevad jätsid eile hüvasti paavst Johannes Paulus II-ga, kelle viimsele teekonnale saatmiseks korraldati Peetri väljakul Vatikani ajaloo suurim matusetalitus.

Ligi kolm tundi kestnud matusetalitust Vatikani Peetri väljakule ja selle ümbrusesse kogunenud miljoni inimese ees juhtis saksa kardinal Joseph Ratzinger. Üle 150 telekanali tegid matusemissast otseülekande, nende seas ka Eesti Televisioon.

Politsei avas pääsu Peetri väljakule eile hommikul Eesti aja järgi kell kaheksa ning tund aega hiljem oli väljak rahvast tulvil. Paljud inimesed istusid kaasavõetud tekkidel ja patjadel. Tseremoonia alguseni oli veel kaks tundi.

Väljakul domineerisid poolakad, kellest paljud lehvitasid valgepunaseid riigilippe. «Kogu meie maailm on nüüd teistsugune,» vahendas Reuters/BNS 18aastast poolatari Beatat, kelle põski mööda veeresid pisarad. «Ma ei tea, mida me teeme, kui teda ei ole enam meid juhtimas.» Kogu Poolas huilgasid eile sireenid ja helisesid kirikukellad, avaldades austust kodumaa suurimale pojale Krakowi lähedal Wadowices sündinud Karol Wojtylale.

Kardinalid kandsid purpurpunast rüüd

Kell pool kümme hakkasid üksteise järel saabuma aukülalised. Esimeses reas võtsid koha sisse Itaalia juhid, Rooma linnapea ning Poola juhid. Peetri kirikus pandi paavsti surnukeha samal ajal küpressipuust kirstu.

Kell 10.49 hakkasid lööma Peetri kiriku kellad.

Kell 11.05 kandsid 12 meest kinnise küpresskirstu paavsti surnukehaga kirikust välja ja asetasid kiriku trepile. Kirstul oli lahtine evangeelium, mille lehed laperdasid tugeva tuule käes. Sama kiriku uksest oli Karol Wojtyla 1978. aasta oktoobris välja astunud paavst Johannes Paulus II-na.

Matusetalitusest võttis osa 165 purpurpunases rüüs kardinali. Jutluses meenutas kardinal Joseph Ratzinger paavsti elu ning teda katkestati mitmel korral aplausiga. Kardinal tänas noori, keda paavst oli eriti armastanud. Kell 12.02 ütles ta: «Võime olla kindlad, et meie armastatud paavst seisab täna Isa maja aknal, näeb meid ja õnnistab meid.»

«Santo subito!» (kohe pühakuks), hüüdis rahvahulk itaalia keeles, peatades viieks minutiks missa.

Pool tundi hiljem laulis Joseph Ratzinger koos teiste kardinalide ja kooriga «Meie Isa». Seejärel pöördus ta Peetri väljakule kogunenud inimeste poole palvega anda üksteisele rahumärgiks käsi ning seal olnud 300 000 inimest seda ka tegid.

Edasi jagasid kardinal Ratzinger ja teised vaimulikud matuselistele armulauaveini ja -leiba. Kell 12.56 lausus Joseph Ratzinger missa lõpupalve.

Eesti president oli korduvalt telepildis

Väljakul viibijad aplodeerisid mitu minutit paavsti auks. Paljud lehvitasid lippe, peamiselt Poola valgepunaseid. Telekaamera näitas Hispaania kuningat Juan Carlost, kel olid pisarad silmis. Korduvalt oli matusemissa ajal telepildis näha ka Eesti presidenti Arnold Rüütlit, kes istus USA presidendi George W. Bushi kõrval.

Järgnevalt avaldasid kardinalid paavsti sarga juures talle veel kord austust ning kiirustasid seejärel Peetri kirikusse. Kell 13.42 jõudis sinna kirikukellade helina saatel ja 12 mehe õlul ka paavsti kirst.

Kirikus paigutati küpresskirst paavsti põrmuga esmalt tsinkkirstu ja seejärel veel tammepuust kirstu. Johannes Paulus II maeti kell 15.20 Peetri kiriku alusesse krüpti kohas, kus varem seisis paavst Johannes XXIII sark. Juurdepääs paavst Johannes Paulus II hauale avatakse esmaspäeval.

18. aprillil koguneb 117liikmeline kardinalide kogu, et valida paavst Johannes Paulus II-le järglane.

Matuste turvalisuse eest hoolitses Roomas 15 000 korravalvurit ning tseremooniat oli jälgima saabunud 3500 ajakirjanikku.

Poola post laskis eilse matusepäeva puhul välja paavsti kujutava margi, mis maksab 1,3 zlotti ja mille tiraa˛ on 5,6 miljonit.