HAIGUS VIIS TÖÖVÕIME: Leukeemiadiagnoosi saanud Kaisa Simonit tabas veel teinegi ehmatus – ta jäi pea kaheks aastaks tööelust kõrvale.
Foto: Erki PärnakuKUIDAS VÄHIGA VÕIDELDES ARVEID MAKSTA? „Kõige suurem oligi ehmatus, et ma ei saa kaks aastat tööl käia.“ (7)
„Kui sain leukeemiadiagnoosi, siis olime olukorras, kus mina tööle minna ei saanud, sääste polnud ja kuna laps oli veidi üle aasta vana, siis pidi mees temaga osaliselt koju jääma,” meenutab Kaisa Simon (31) ülemöödunud kevadel toimunud elumuutust. Muret ei valmistanud ainult tervis, vaid ka see, kuidas noor pere majanduslikult hakkama saab.
Tavaliselt peredes ei räägita sellest, mida tehakse siis, kui keegi peaks surema või raskelt haigestuma. Pigem peetakse seda kurja välja kutsumiseks. Sellega Kaisa nõus pole: „Kõige rumalam asi üldse. Igaühega meist võib iga päev midagi juhtuda. See tuleb tavaliselt nii ootamatult ja kohast, kust sa oodata ei oska.” Sellepärast tahab ta ka teistele oma kogemust jagada.
Kommentaarid