VIDEO | Kaja Kallas inimestele, kes nimetavad teda valetajaks: mina räägin väga ausalt nendest asjadest! (429)

Peaminister Kaja Kallas ütles pärast täna toimunud valitsuse esimest istungit, et kõik ministrid on täis tahtmist ja pealehakkamist härjal sarvist haarata ja kõigi väljakutsetega tegeleda.

„Praegu on väga keerulised ja muutlikud ajad. Meie eesmärk on langetada otsuseid, mis vaatavad selgelt tulevikku ja seda vundamenti laovad. Need otsused on vajalikud selleks, et kindlustada Eesti julgeolekut, meie inimeste heaolu, pakkuda ka paremaid teenuseid ning hoida keelt ja kultuuri ning tagada parem homne meie lastele ja lastelastele,“ rääkis Kallas.

Kallas tunnistas, et see ei saa olema lihtne. Koalitsioonileping on sisuline ja põhjalik kompromisside kobar.

„Muidugi tahaksime ka meie teha populaarseid otsuseid, aga Eesti elu edasiviimiseks tuleb teha ka raskeid otsuseid ja loomulikult oleme kõiki neid otsuseid valmis põhjendama,“ ütles Kallas.

Kallas mõistab, miks on maksud tekitanud palju küsimusi ja ta lubas, et järjest neile ka vastatakse.

„Koalitsioonilepingus on väga selged majanduskasvu soosivad punktid, seal on innovatsioon, rohereform, taastuvenergia edendamine, mis on kõik majanduse jätkusuutlikumaks muutmiseks. Aga mõistan muret maksutõusude üle,“ sõnas ta.

Kallas: maksutõusu võib nimetada ka riigikaitsemaksuks

Rahaasjade korrastamiseks on kaks viisi: kas kärpida kulusid või tõsta tulusid. Seda on valitsus püüdnud ka teha, ütles Kallas.

„Tähtis on see, et investeeriksime Eesti julgeolekusse. Selles olid kõik ühte meelt. Riigikaitseinvesteeringud kolme protsendi peale on just selle pärast vajalikud, et me oleme 32 aasta kõige keerulisemas julgeolekuolukorras ja me peame kaitsekulutusi tõstma. See ei saa tulla kuskilt laenudest ega välismaa onude käest. See peab tulema meie enda rahakotist,“ ütles Kallas. See on selleks, et see sõda siia kunagi ei jõuaks.

„Eesmärk ei ole vaenlast rünnata, vaid võtta ära meie vaenlaselt tahe meid rünnata. Selle jaoks peame neid investeeringuid tegema, sest ilma iseseisvuseta ei ole meil ühtegi muud küsimust ka arutada, sest eelarve pannakse kokku juba kuskil mujal meie eest,“ lisas Kallas.

Raha leidmiseks tulebki tõsta maksubaasi. „Põhimõtteliselt võib seda tulu- ja käibemaksutõusu nimetada ka riigikaitsemaksuks. Sisuliselt ta seda ju on. Selge on see, et ükskõik, kuna või kuidas sa selle välja ütled, inimestele sa seda meeldivaks igal juhul ei tee,“ nentis Kallas. „Aga kui vaatate nendesse numbritesse sisse, siis kogumis see mõju inimestele ei ole tegelikult väga suur. Koos me saame nendest asjadest üle.“

Delfi ajakirjanik uuris, mida ütleks Kallas inimestele, kes nimetavad teda valetajaks ja tunnevad end petetuna tänases olukorras.

„Opositsiooni roll on alati kritiseerida ja tõepoolest on mindud väga jõulisteks on mindud nende ütlustega, sest arusaadavalt maksutõus ei meeldi kellelegi. See on väga lihtne vili noppida, et seda pahameelt üles kütta. Mina olen küsinud ka, et kui näiteks Keskerakond, kes hetkel meeleavaldust korraldab, nende valimisprogramm maksis 4,2 miljardit. See on rahandusministeeriumi hinnang. Versus näiteks Reformierakonna valimisplatvorm, mis maksis 1,3 miljardit. Arvestades, et teeme koalitsiooni, siis kõike sealt niikuinii ellu ei vii. Siis mina küsiks nende käest... 4,2 miljardit. Iga päev te annate riigikogus sisse uusi eelnõusi, mis suurendavad riigi kulutusi. Kust. Teie. Selle. Raha. Võtate? Vastake sellele küsimusele,“ seletas Kallas.

„Ei, mina ei ole valetanud. Vastupidi, mina räägin väga ausalt nendest asjadest. Kui te vaatate seda ühte meemi, mida ette heidetakse, siis 26. oktoobril ütles Moonika Helme nii: „Räägime nüüd maksudest ja teie valitsuse poolt plaanitavatest maksutõusudest.“ 26. oktoobril oli see valitsus, mis oli, ja ma sain vastata ainult selle valitsuse kohta. Ma ei saa vastata ühegi teise valitsuse kohta tulevikus,“ rõhutas Kallas.

Kallas arutles, et kui sellised asjad kehtivad igavesest ajast igavesti, siis kust läheb piir.

„Kas 30 aasta pärast tullakse ka ütlema, et kuule, sa 26. oktoobril 2022. aastal ütlesid midagi sellist. Minu õppetund on muidugi see, et kui sa keerutad ja ühtegi otsust ei tee, siis ei saa sulle midagi ette heita. Selliseid inimesi me oleme ka näinud ja näeme siin Stenbocki ees ka praegu väga rõõmsalt protestimas kõige selle vastu, mida nad ise on loonud ja seda auku kaevanud. Aga ju see jääb nende südametunnistusele. Mina vaatan peeglisse ja ütlen, et me teeme õiget asja. See on raske ja keeruline ja me peame seda inimesele seletama,“ rääkis Kallas.

Kallase sõnul ei saanud sellest rääkida enne valimisi sel lihtsal põhjusel, et kõigil on oma valimisprogrammid ja valimisi ei võideta üksinda. Teha tuleb koalitsioon ja see pole teada, milline saab olema koalitsioon ja millised häälteenamused.

„Siis selgub, millised on kulud. Seda on ju kõik tunnistanud, et rahandusministeeriumi prognoosid enne valimisi olid eelarve suhtes hoopis teised kui kevadprognoos. See auk oli palju suurem kui sügisel. Kui vaadata kogu seda pahameelt ja ajakirjanduses ka neid etteheiteid, siis tegelikult see sõnum kõikidele poliitikutele on see, et ära tee õigeid asju, sa saad räigelt vastu pead. Et jätka populistliku joonega ja lihtsalt vii inimesed meeleavaldustele... Ühesõnaga, luba hästi palju, luba kulutusi tõsta, ütle kõigile, et jagan raha, aga ära vasta küsimusele, kust see raha tuleb. Ja nii oledki populaarne,“ ütles Kallas.

Tsahkna: pidu on käinud avatud arvega

Välisminister Margus Tsahkna meenutas, et juba 2019. aasta valimistel ütles Eesti 200 välja, et meil elatakse üle jõu ja riik peab kulutusi kokku tõmbama.

„Pidu on käinud avatud arvega. On tellitud järjest rohkem ja rohkem. Seesama Isamaa, Keskerakond, EKRE pidas seda pidu täiel rinnal ja valetasid inimestele näkku, et rahaline kate on olemas. Vot see on valetamine! Mitte see, et kas uus valitsus valetab või mitte. Me oleme alati ausalt öelnud, mis on meie plaanid: maksta kinni selle peo arve. Teine on see, et teha riigi rahandus ja teenused korda, teha väärtused korda, mitte lihtsalt lappida augud ja pidu edasi panna. Võtta vahepeal kellegi käest laenu. Ei võta! Vot see on valetamine,“ kurjustas Tsahkna.

Tsahkna ütles, et Jüri Ratas pidas täna hommikul Stenbocki maja ees kõnet ja tervitas teda sõbralikult.

„Muidugi me saame omavahel läbi, aga keegi peab ka vastutama. Selles mõttes peaks needsamad inimesed seal riigikogus, kes täna nimetavad seda valitsust valetajateks, vaatama peeglisse ja aru saama, kes tegelikult on valetanud. Raha ei tule kuskilt mujalt kui nende samade inimeste taskust, kellele on valetatud, et see raha on olemas. Kui üldse valetamisest rääkida. Teeme sellele jutule lõpu. Las vennad annavad nüüd aru, mida nad tegid siin valitsuses olles. Võeti arve peale lihtsalt rohkem šampat, konjakit ja magustoitu. Nüüd me peame selle ära lõpetama ja ütlema inimestele ausalt, mis seis on. See ongi valus ja me kannamegi seda vastutust. Me oleme selles kokku leppinud. Aitäh!“ lajatas Tsahkna.

Siseminister Lauri Läänemets tõi välja, et sotsiaaldemokraadid puudutasid valimisdebattides ka maksuteemasid ning arvasid alati, et maksumuudatused on hädavajalikud. Seega ei tohiks maksutõus nii suure üllatusena tulla.

„Miljardeid kärpida pole võimalik. Neid samu lauseid sai sotside poolt kasutatud kogu valimisdebati aja. Lihtsalt see debatt ise ei tahtnud käivituda. Minu mäletamist mööda lubas ka Keskerakond makse tõsta,“ sõnas Läänemets.