Väikeelamud energiatõhusamaks: toetuse jagamisel soositakse maapiirkonda ja eramu terviklikku renoveerimist (6)

Oluline osa Eesti väikeelamutest on ehitatud 1950.–1960ndatel, mil projekteerimisnormid olid tänaste oludega võrreldes hoopis teistsugused. Seetõttu panustab riik väikeelamute energiatõhususe tõstmisesse. 

„Väikeelamud moodustavad kolmandiku Eesti elamufondist. Seejuures on oluline märkida, et Eesti keskmine energiatarbimine neis on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ühe ruutmeetri kohta kõrgem ning selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima,“ ütles pressipöördumises EASi ja KredExi ühendasutuse kommunikatsioonivaldkonna juht Joonas Kerge. 

Väikeelamute renoveerimine on mõistlik mitmel põhjusel. Esiteks on võimalik suurendada nende energiatõhusust, mistõttu vähenevad igakuised energiakulud. Teisalt tagab renoveerimine kodu pikaajalisema säilimise ning tänapäevased elamistingimused. Lisaks elanike heaolule tõstab see ka kinnisvara väärtust.  

Toetust saab taotleda üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamu või ridaelamu rekonstrueerimiseks. Tingimuseks on see, et ehitis peab olema kantud ehitisregistrisse ning taotleja alaline elukoht. Samuti peab olemas olema omafinantseering, sest toetusmäär jääb olenevalt projektist 20–50% vahemikku, ulatudes 20 000 – 40 000 euroni.  

Kasutada sääste või võtta laenu

Olenevalt projektist ja tööde mahust võib omafinantseering ulatuda paarist tuhandest kuni paarikümne tuhande euroni. Inbanki laenude ja ja kaartide müügijuhi Evelin Rahkema sõnul tasub hoolikalt kaaluda, mil määral tasub kasutada selleks sääste ja millal panga finantseerimislahendust.

Tihtilugu ei soovita omaosaluseks kasutada panga abi. Siiski tasub kaaluda, kas kõikide oma säästude kasutamine on parim valik. Sääste võib vaja minna ootamatuteks kuludeks, et tagada igapäevane toimepidevus. Samuti ei jää omafinantseeringu puudumisel projekt pooleli. Elamu rekonstrueerimine tasub end kiiresti ära – sellest tulenev võit võib tihtilugu olla isegi suurem kui igakuine laenumakse. 

Väikeelamu rekonstrueerimise omafinantseeringu katmiseks on võimalik näiteks võtta remondi- või roheenergia laen. „Remondilaenu saab taotleda erinevateks remonditöödeks, see-eest roheenergia laenu eesmärk on lihtsustada kodude energiatõhususe tõstmist. Viimast võib kasutada nii küttekehade renoveerimiseks, päikesepaneelide või tuulegeneraatori paigaldamiseks, ventilatsioonisüsteemi loomiseks kui ka elektriauto laadimispunkti rajamiseks,“ kirjeldas Rahkema. 

Toetustel soositakse maapiirkonda

Olenevalt vajadusest ja omafinantseeringu võimalusest saab KredExi väikeelamute rekonstrueerimistoetusega ette võtta nii osalise kui ka täies mahus renoveerimise. Kuna eesmärgiks on kogu Eesti elamufondi võimalikult suur energiatõhusus, on tervikliku renoveerimise puhul toetusmäär suurem. Samuti on toetuse puhul soositud maapiirkonnad. Mida kaugemal asub elamu suurtest keskustest, seda suurem on toetusmäär ja -summa. 

Kõige enam taotletakse toetust päikesepaneelide paigaldamiseks, küttesüsteemi renoveerimiseks, fassaadi ja katuse soojustamiseks ning akende vahetamiseks. „90% taotlustest on eri viisil päikesepaneelidega seotud. Näiteks sooviti teha korda ja soojustada katus ning paigaldada juurde päikesepaneelid. Või tehti maja terviklikult korda ja lisaks paigaldati ka paneelid,“ selgitas Kerge. Ta usub, et võimalusel tasub maja terviklikult rekonstrueerida, kuna siis tasub investeering end kiiremini ära.  

Tööd, millele saab toetust küsida:

fassaadi ja katuse soojustamisega seotud tööd;
akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine;
esimese korruse või kütmata ruumi kohal asuva põranda soojustamine;
küttesüsteemi rekonstrueerimine või asendamine;
ventilatsioonisüsteemi rajamine või rekonstrueerimine;
taastuvenergia tootmislahenduste kasutuselevõtt;
päikesepaneelide paigaldamine;
heitvee jääksoojuslahenduste kasutuselevõtt;
ehitusprojekti koostamine;
omanikujärelevalve teostamine;
ehitusprojektist tulenevalt muud energiasäästu tagavad tööd.

Tööd, millele ei saa toetust küsida:

elektri- ja nõrkvoolusüsteemi tööd;
kaugküttevõrgu või taastuvenergia tootmisseadme võrguga liitumise kulud;
vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööd;
piirete, parkimiskohtade, välisvalgustuse ja haljastusega seotud kulud;
ülemäärased ja toreduslikud kulud;
lisakorruse ehitamise, pööningu- või soklikorruse väljaehitamise tööd.