Foto: Envato Elements
Sisuturundus
8. detsember 2022, 09:35

TEADUSUURINGUD TÕESTAVAD! See on kõige uuem teadmine D-vitamiini kasulikkuse kohta

Aeg-ajalt ilmub artikleid ja levib linnalegende mõne toidulisandi või toote eriliselt tervist turgutava toime kohta. Arstide ja teadlaste suhtumise sellistesse lugudesse võtab kokku rahvatarkus – kui miski ravib kõike, siis ei ravi see midagi.

Siiski, erand kinnitab reeglit ja tuleb tõdeda, et üks selliseid mitmekülgsete kasulike omadustega aineid on D-vitamiin ehk kaltsiferool. D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide hulka koos A-, E- ja K-vitamiiniga.

Aine vajalikkus

D-vitamiini olulisust selgitavad teadusuuringud näitavad, et sel on täita möödapääsmatu roll hammaste arengus ning see mõjutab vere hüübimist ja südame tööd. Aine piisav olemasolu kehas vähendab ülemiste hingamisteede infektsioonide riski ja alandab tõenäosust haigestuda diabeeti.

Pikka aega on teada, et D-vitamiin osaleb kaltsiumi ja fosfori ringluses kehas ning hoiab seega ära mitmeid raskeid luude ja lihastega seotud haigusi alates lapseeast. Vanem põlvkond mäletab sellist D-vitamiini puudusega seotud lastehaigust nagu rahhiit, mida tänapäeval suudetakse edukalt vältida tänu õigeaegsele uurimisele ja ravile. Sportlase saavutusvõime on seotud D-vitamiini tasemega, kuna aine osaleb muuhulgas lihase normaalse kokkutõmbe tagamises. Tuuakse välja, et vanemaealiste kukkumisriski suurendab samuti ebapiisav D-vitamiini tase ja sellest tulenev lihasnõrkus. Samuti muudab D-vitamiini puudus liialt pehmeks luukoe ja suurendab luumurdude riski. Hiljutiste uuringute alusel tuuakse esile D-vitamiini olulist rolli ka tervisliku une säilitamisel.

Kuidas D-vitamiini saada?

D-vitamiini teket kehas seostatakse põhjuslikult päikesega. Vitamiin moodustub ultraviolettkiirguse (UVB) toimel, kui nahas olev kolesterooli üks vormidest muutub D-vitamiiniks. Eeltoodust tulenevalt on mõistetav, miks kõneleme Eestis vajadusest hinnata ja tagada piisavat D-vitamiini taset kehas – seitsmel-kaheksal kuul aastas (septembrist mai alguseni) ei ole päikese abil võimalik nahas toota piisavat D-vitamiini kogust.

Päikesevalguse toimel D-vitamiini teke nahas viib teise olulise tervisemureni, milleks on UV-kiirguse tekitatud nahakahjustused kuni vähi tekkeni välja. Seega on tähtis teada, kui palju peab D-vitamiini kehas olema ja mis on ohutud D-vitamiini saamise viisid.

Lisaks päikesevalguse toimel tekkivale D-vitamiinile on aine taset võimalik tõsta teatud toiduaineid regulaarselt tarbides. Toitumisteadlased toovad välja järgnevaid allikaid D-vitamiini saamiseks: rasvane kala, muna, D-vitamiiniga rikastatud piimatooted (piim, keefir, kohupiim, jogurt). Vajaliku päevase D-vitamiini koguse saamiseks tuleb nädala jooksul tarbida kokku 200–250 grammi rasvast kala, 3–4 keskmise suurusega muna ning päevas juua-süüa klaas vastavat piimatoodet. Nimetatud toidukogustest võib aga juba olemasoleva D-vitamiini puuduse puhul jääda väheks.

Tähelepanu tuleks D-vitamiini vähesusele mõeldes pöörata ka teismelistele, kelle toitumistavad ei pruugi arvestada soovitatud toiduainete tarvitamist. D-vitamiini toidulisandit tarvitades tuleks seda võtta rasvasema toidukorra ajal või järel, sel juhul imendub vitamiin paremini.

D-vitamiini vähesusele mõeldes tuleks tähelepanu pöörata ka teismelistele, kelle toitumistavad ei pruugi sisaldada soovitatud toiduaineid.

Tartu Ülikooli teadlased soovitavad põhjendatult pöörata septembrist kuni aprillini D-vitamiini vajadusele kõrgendatud tähelepanu. Eestis läbiviidud uuringud näitavad, et enam kui veerandil Eesti inimestest on D-vitamiini tase alla soovitusliku piiri. Seega on mõistlik D-vitamiini puuduse kahtluse korral lasta veenivereanalüüsi abil aine taset määrata. D-vitamiini on kehas küllaldaselt, kui analüüsi vastus jääb vahemikku 50–150 nanomooli liitris (nmol/L). Soovituslik pidev aastaringne D-vitamiini tase on 75 nmol/L.

Terved Eestis elavad täiskasvanud ja lapsed vanuses 12–18 eluaastat peaksid päevas tarvitama regulaarselt 600–800 IU-d D-vitamiini (IU – international unit ehk rahvusvaheline ühik). Kuni 12-aastased lapsed võiksid vitamiini võtta 400–800 IU-d päevas. Eestis kehtib perearstide soovitus anda alates teisest elunädalast kuni teise eluaasta lõpuni lastele 10 mikrogrammi D-vitamiini preparaati juurde.

Eakas inimene vajab päevas 1200 –2 000 IU-d D-vitamiini. Vananedes väheneb naha D-vitamiini tootmise võime ning D-vitamiini puudus on vanemas eas väga tõenäoline. Lisaks on vanemaealised sagedamini tubase eluviisiga ja katavad õues liikumisel rohkem riietega nahapinda kinni, mis arusaadavalt vähendab D-vitamiini tootmist.

Päike ja D-vitamiin

Suvisel ajal tuleb otsese päikesekiirguse eest end kaitsta, kandes näiteks T-särki ja peakatet, mis kaitseb pead, nägu ja kaela. Samas jätab see võimaluse piisavaks päikesekiirguseks, et soodustada D-vitamiini moodustumist nahas. Hinnanguliselt tekib heleda nahatooniga inimesel piisav kogus D-vitamiini, kui viibida mõnel korral nädalas kuni kaheksa minutit päikese käes, lastes UV-kiirgust näole, käsivartele, jalgadele. Juhul kui varasemast liigsest päikesekiirguses viibimisest on tekkinud nahakahjustusi ja -haigusi, tuleb päikeses viibimist piirata või vältida (jälgige nahaarsti nõuandeid) ja tarbida piisavalt suukaudseid D-vitamiini preparaate.

Vitamiin D puuduse korral võetakse kuni piisava aine taseme saavutamiseni päevas 1000 – 2000 ühikut D-vitamiini. Pärast ravi jätkatakse enamasti säilitusannusega kuni 800 ühikut päevas. Juhul kui esineb D-vitamiini suurem vajadus – sportlased, valdavalt siseruumides viibivad inimesed, vanemaealised, piiratud toiduvalikuga teismelised, ülemiste hingamisteede infektsioonide ja unehäirete suurenenud riski korral – tuleks kaaluda pidevalt 1000 – 2000 ühiku igapäevast tarvitamist. Veelgi suuremaid raviannuseid tohib tarvitada vaid arsti ettekirjutusel, kuna üleannustamisel on oht saada D-vitamiini mürgistus.

Nohu-köha

Korduv ja sage haigestumine ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonidesse võib olla viiteks, et D-vitamiini varud kehas on tagasihoidlikud.

Sügistalvisel ajal ohustavad ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid nii lapsi kui täiskasvanuid. Töölt, koolist ja lasteaiast kõrvalejäämine on tülikas ja kulukas, kuid enamasti möödapääsmatu, et teisi mitte nakatada. Samas on võimalik immuunsust parandada tarvitades D-vitamiini. Esmalt tasub läbi mõelda, kas D-vitamiini vähesus kehas on tõenäoline (vähene päikesevalguses viibimine, D-vitamiini sisaldavate toitude puudulikkus menüüs). D-vitamiini puuduse kahtlusel pidage nõu arstiga, kes aitab otsustada, kas vastavad analüüsid vitamiini taseme hindamiseks on vajalikud.

Uuringutes, mis hindasid D-vitamiini soodsat toimet (koguses 400 – 2 000 IU-d) nohu-köha vältimisel, ilmnes oluline positiivne toime nii lastel kui ka täiskasvanutel. Miks on D-vitamiin kaitsva toimega ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide vastu? Esile tuuakse järgnevaid muutusi kehas: suureneb antikehade teke ning paraneb immuunsus, kuna D-vitamiin mõjutab selliseid rakke nagu monotsüüdid, lümfotsüüdid ja makrofaagid (kõik osalevad nohu ja köhaga kulgevate haiguste tekkel).

Nina ja neelu limaskest on kaetud mikroskoopiliste ripsmetega, mille tööd D-vitamiin nohu ja köha põhjustavate viiruste saabudes parandab. D-vitamiini toidulisandit võib soovitada neile, kellel on suurem tõenäosus nakatuda ägedasse ülemiste hingamisteede infektsiooni, eriti kui juba esineb D-vitamiini puudus.

Päikesevitamiinina tuntud D-vitamiini piisav tase annab parema vastupanuvõime haigustele.

Uni ja valu

Kõige uuem teadaolev D-vitamiini positiivne mõju on seotud unega. Ajus on mitmeid piirkondi, mis, olles seotud D-vitamiini ainevahetusega, mõjutavad ühtlasi ka une-ärkveloleku rütmi ja melatoniini ehk unehormooni tootmist. Kaudne mõju unele ilmneb läbi mõjutuste valu tekkele. Valu on aga üks sagedasemaid unerütmi häirijaid. D-vitamiini puuduse korral on valutundlikkus suurenenud.

Unehäiretel on harva vaid üks põhjus. D-vitamiini puudust ei peeta unehäirete ravimisel imerohuks. Abi on süsteemsest lähenemisest unehäirele, mil üheaegselt korrigeeritakse unehügieeni ja parandatakse puuduolevate und mõjutavate ainete (D-vitamiin, magneesium, melatoniin) taset kehas. D-vitamiini vähesust seostatakse unehäiretega nii lastel kui ka täiskasvanutel. D-vitamiini puudust on leitud ka selliste haiguste puhul nagu uneapnoe ja rahutute jalgade sündroom.

Kokkuvõte

D-vitamiini taseme jälgimine annab parema vastupanuvõime haigustele, parandab elukvaliteeti ja und koos mitmekülgse toitumise, piisava puhkeaja ning regulaarse füüsilise koormusega. D-vitamiini olulisus inimorganismile on teadusuuringutega tõestatud ning selle taseme teadasaamiseks tuleb teha veenivereanalüüs.

Vitamin D Pro Expert D-vitamiini sarjas on kõige laiem valik D-vitamiine nii suurtele kui väikestele. Mugav ja efektiivne õlikapsel aitab kaitsta Sinu head tervist ja hoida Sinu immuunsust parimas vormis. Uudsed suhkruvabad tutti frutti maitselised D-vitamiini nööbikommid on kõigi laste lemmikud. D-vitamiin naistele hoolitseb nii sisemise kui välimise ilu eest tänu A- ja E-vitamiinile ning biotiinile.