„Rumeenia on nagu kolme jalaga pulstunud koerake, kes on aga krutsekeid ja elusädet nii täis, et minu südames talle võistlejat ei ole,“ kinnitab Tiina Sööt oma äsja ilmunud raamatus „Minu Rumeenia“.
Foto: Kollaaž (Pixabay, Martin Ahven)KATKEND RAAMATUST | Parlamendipalees asuvad 14tonnine vaip ja 20 kilomeetrit katakombe. Millised uskumatud piirangud kehtisid kasinusperioodil?
Bukaresti Rahvapalee ehk Parlamendipalee ehitamiseks lasi Ceaușescu lammutada terve ajaloolise linnaosa. Minema pühiti 700 maja ja 26 mälestisväärtusega kirikut, kirjutab Tiina Sööt oma äsja ilmunud raamatus „Minu Rumeenia“. Värvikalt kirjeldab ta ka kümme aastat kestnud kasinusperioodi, mil toidukaupade puhul kehtis talongisüsteem ning nende varumine rohkem kui ühe kuu tagavaraks oli karistatav kuuekuise kuni viieaastase vangistusega.
Diktaatoripaari megalomaanilised suurprojektid langetasid rahva elukvaliteeti dramaatiliselt ja ulatuslik salateenistuse järelevalve hävitas igasuguse turvatunde. Ceaușescu vaimsele tervisele ja seeläbi kogu riigile sai saatuslikuks 1971. aasta visiit Hiina rahvavabariiki ja Põhja-Koreasse. Tema arhiivmaterjalist kokku pandud dokumentaalfilm „Nicolae Ceaușescu autobiograafia“ näitab killukesi diktaatori eraelust, kus ta päevitab näiteks ujumispükste väel, aga dokumenteerib ka tema poliitilist tegevust ja välisvisiite. Muu hulgas on jäädvustatud Ceaușescu näoilmed, kui teda äsja Põhja-Koreasse visiidile saabununa grandioosse paraadiga tervitati. Teiste hulgas esineb lauluga üks Korea tütarlaps, kes laulab Rumeenia rahvalaulu – rumeenia keeles, ilma igasuguse aktsendita. Ilmselgelt on see ülisuure töö ja pingutuse tulemus. Ceaușescu on rabatud, peaaegu šokeeritud ning seejärel pisarateni liigutatud.
Kommentaarid (0)