Juhtkiri
10. oktoober 2022, 21:58

Juhtkiri | Ühistuarvete võrdne jagamine ei kutsu säästma (6)

Paljude kortermajade kütte- ja elektriarvete iseloomustamiseks sobib väga hästi teada-tuntud väljend – mõisa köis las lohiseb. See kehtib juhul, kui kortereil pole otselepinguid soojatootja või elektrimüüjaga ning terve maja peale laekuva arve jagab korterite vahel laiali ühistu. Kui aga puuduvad vahendid individuaalse tarbimise mõõtmiseks, siis pole vahet, kas hoiad hoolega kokku või laristad tarbimisega, arved tulevad kõigile võrdsed.

Sellega võidavad suured kulutajad, kuid nii kaob paljudel ka motivatsioon säästmiseks – mis ma ikka enda tarbimist vähendan, kui see minu arvetel ei kajastu! Probleem polnud nii suur ajal, mil elekter ja küte olid suhteliselt odavad, kuid kordades kallinemine on pannud igaüht hoolikamalt oma väljaminekuid arvestama.

Tihtilugu on probleemiks nõukaaegsete majade omaaegsed tehnilised lahendused, mis ei võimalda tänapäevastele süsteemidele üle minna. Uuema aja häda on, kui selline „elektrikolhoos“ on sündinud arendaja mugavuse või omakasu ajendil ning heausksetel ostjatel on nüüd peavalu, kuidas sellisest sundkolhoosist pääseda. Korralikult töötavate ühistut puhul pole probleemiks mõõtjate olemasolul korterite kulude eraldi arvestamine ja nende põhjal arvete jagamine.

Nii või teisiti – taoline üleminek läheks paljude elanike jaoks üsna kalliks. Kui aga kütte eest makstakse varasemaga võrreldes aastas üle tuhande euro enam, siis tegelikult võib varem kallina tunduv ümberehitus suhteliselt lühikese ajaga ära tasuda. Igale radiaatorile paigaldatud soojusmõõtja võimaldab maksta vaid oma toa kütmise eest ning saad ise valida, kui sooja või jahedat elamist parajasti soovid. Sama kehtib ka elektri tarbimise suhtes. Seda eriti olukorras, kus inimeste leidlikkusel pole piire, nagu nägime hiljutises Õhtulehe loos, kus garaažiühistus elektriauto omatahtsi laadimise arved jagati kõigi vahel võrdselt üldelektrina laiali.

Ajal, mil riik teeb rohepööret, on paslik ka igaühe individuaalne tarbimine kontrolli alla saada. Asjaajamine tasub end kindlasti ära, sest sel juhul tead täpselt, mille eest maksad ega pea kartma kopsakaid arveid näiteks elektriautot laadiva naabrimehe eest.