Eestis on palk endiselt delikaatne jututeema – oma palganumbrit ei taha paljud avaldada ja ka teiste palku enamasti ei teata. Kui keegi juhtubki palga kohta midagi küsima, tekib piinlik moment ja justkui hästi ei tahaks vastata. Paslik tundub rääkida palkadest kas üldistatult või siis, kui need on liiga madalad, nagu õpetajatel, kultuuritöötajatel või päästjatel.
Kui inimesed omavahel palgasummadest eriti ei räägi, siis kust saaks ikkagi teada, kui suured on palganumbrid, milline on tasuv töökoht ja kuidas oleks võimalik oma elujärge parandada?
Statistikaamet tuleb vastamisel appi ja pakub palkade kohta mitmekülgset infot. Palkade kohta kogutakse andmeid registritest, inimesi küsitledes ja ettevõtteid uurides. Registriandmete põhjal töötab ka statistikaameti palgarakendus palgad.stat.ee, mis annab ülevaate ligi 400 ametirühma palkadest, näitab tööturu olukorda maakondade kaupa, võimaldab võrrelda oma palka ametikaaslaste ja teiste ametikohtade palkadega, annab juhile võimaluse võrrelda oma ettevõtte palgataset üldisega, võrrelda naiste ja meeste palkasid ning prognoosida palgakasvu ja tulevast pensioni.
Äsja lisandusid palgarakendusse ka selle aasta teise kvartali palgaandmed. Paljud ettevõtted kasutavad palgarakendust oma palgataseme hindamiseks ja töötajad enda palga võrdlemiseks. Kuna palgarakenduses olev info tuleb registriandmetest, sõltub selles kuvatud teabe täpsus sellest, kui kvaliteetsed on parasjagu registriandmed, mistõttu võivad tulemused palgaküsitluste andmetest veidi erineda. Samuti võivad andmekogudes erineda mõisted ja metoodika. Seega tasub igaühel täpsemalt läbi mõelda, milleks ta andmeid vajab, ning kasutada selleks sobivaimat andmeallikat.
Kommentaarid