KINNISVARABUUMI LOOGIKA: esmalt ehitame uusasumi, seejärel vaatame, kuidas inimesed sinna saavad (1)
„Siinne keskkond inspireerib inimesi liikuma: rannaliival jalutama, metsas jooksma või rattaga kergliiklusteedel sõitma,“ reklaamib tekst kinnisvaraarendaja Arco Vara leheküljel Merimetsa haigla taga asuvat Kodulahe uusasumit. Üle 500 korteri, paljudel neist merevaade – elu nagu lill. Lill närbub aga üsna kiirelt, kui üritada uusasumile ligi saada.
„Mina oma last üksi küll kooli minna ei lase,“ kirjeldab äsja uude elamusse korteri ostnud pereema. Tema laps hakkab sügisest sügisest kesklinnas koolis käima. Iseenesest ei tohiks olla mingit probleemi – bussipeatus asub mõnesaja meetri kaugusel, kesklinna sõidab bussiga kümmekond minutit. Probleem tekib aga bussipeatusesse saamisega. Enne 500 korteri ja teist sama palju autode piirkonda lisandumist võis Lahepea paarisaja meetri pikkune teeots rahuldada randa jalutavate inimeste vajadusi, kuid nüüd peavad sama teed sõitma uue asumi elanike autod, jalutama lapsed ja ka mere äärde liikuvad inimesed.
Probleemi olemus on tegelikult lihtne: sisuliselt ainus ligipääsutee on ilma ühegi kõnniteeta. Lisaks on teekate niivõrd auklik, et suurema vihma korral jääb kuiva asfalti kohati kõigest mõne meetri jagu. „Mis veel talvel saab, kui tee äärtesse lumevallid tulevad? See on lihtsalt nii ohtlik,“ lisab üks kohalik elanik.
Võiks ju olla loogiline, et kui tehakse uus asum, siis muretsetakse ka selle eest, et vastsed elanikud sinna ligi pääseksid? Jah, teoorias ongi lihtne, aga…
Kommentaarid