ENNE, KUI JUHTUB ÕNNETUS: kodu kindlustuslepingusse ei tasu uisapäisa suhtuda

2021. aastal toimus päevas keskmiselt 36 koduga seotud kahjujuhtumit, mis on 2 juhtumit päevas rohkem kui aasta varem. Mullu hüvitati kokku 10 1018 kahjujuhtumit, mis on 2020. aastaga võrreldes ligi 2000 võrra rohkem. Keskmine hüvitatud kahju suurus mõlemal aastal oli 1600 eurot.

„On rõõm näha, et teadlikkus aasta-aastalt kasvab ning lepinguid sõlmides mõeldakse järjest enam läbi, millist kaitset pere tegelikult vajab,“ sõnab pressiteates Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks. Lisaks lepingutingimuste hoolikale lugemisele tasub ka kindlustussumma valida piisavalt suur, et see võimalikud kulud kataks.

Kõige suurema kahjusummaga kodukindlustuse juhtum oli mullu põhjustatud äikesest, mis lõi elumaja elektrikilpi ja süütas tulekahju. Maja hävis täielikult ja hinnanguline kahjusumma on rohkem kui 210 000 eurot. Maja veel taastatakse ning kindlustus on hüvitanud perele asenduspinna kulud. „

Kui kodu muutub kindlustusjuhtumi tõttu elamiskõlbmatuks, siis hüvitame samaväärse asenduselamispinna kulud kuni 12 kuu ulatuses. Oleme paindlikud ning võtame arvesse kliendi vajadusi,“ märkis Laks. „Näiteks oleme varasemate kindlustusjuhtumite puhul hüvitanud soojaku renti, kuna kliendil oli vaja siiski oma talu  juures viibida. Samuti oleme hüvitanud hotellis elamist, kuna hotellis elamise kulud olid soodsamad kui samaväärse elukoha rendikulud.“ 

Koos majaga hävis tulekahjus ka kõik kodus olevad ajad. Kuigi üldjuhul kindlustusjuhtumid nii kulukaks ei kujune, on see siiski karm meeldetuletus, et õnnetus tõepoolest ei hüüa tulles. Koduomaniku arvestuste järgi oli hävinud koduse vara väärtus kokku ligi 14 400 eurot. Kuid kuna kindlustuslepingusse oli omanik valinud kindlustussummaks vaid 10 000 eurot, sai kindlustus kulusid hüvitada ainult selles mahus.

„Just selliste olukordade tõttu, aga ka inflatsiooni ja kaupade hindade kallinemise tõttu soovitan kõigil koduse vara- ja vastutuskindlustuse kindlustussummad lepingus üle vaadata ning vajadusel neid tõsta,“ sõnas Laks. „Valida tasub pigem suurem kindlustussumma. Vastutuskindlustuse kaitse on eriti oluline, seda eelkõige neil, kes elavad kortermajas. Näiteks on meil olnud juhtumeid, kus veekahju said mitu alumist naabrit ning kahjunõue oli kaks korda suurem kui lepingus sisaldunud vastutuskindlustuse summast. Sellises olukorras hüvitab kindlustusselts küll nõuded vastutuskindlustuse summa täitmiseni, kuid ülejäänud osa tuleb inimesel enda taskust kinni maksta.“ 

Miljonite eest veekahjustusi

Kõige tüüpilisemad kindlustusjuhtumid on seotud vee- ning loodusnähtuste poolt põhjustatud kahjudega. Lekkivate torustike, läbijooksvate katuste ja muude veekahjude tõttu hüvitas Swedbank P&C Insurance oma klientidele mullu üle 8 miljoni euro.

„Iga päev esitatakse meile keskmiselt seitse torulekkega seotud kahjuavaldust,” tõdes Laks. Mulluse kulukaima torustiku lekke juhtumi põhjustas elumaja teisel korrusel purunenud katla kuuma vee survevoolik. Veekahjustuse sai enamik tube, mööbel ning välja tuli vahetada katel. Kahjusumma ulatus ligi 57 000 euroni ning pere vajas ka ajutist elukohta. 

Mullune kulukaim loodusnähtuse põhjustatud kahjujuhtum ulatus 53 000 euroni. Tormis said kannatada elumaja katus, antenn, õhksoojuspump ja ka kasvuhoone. Hoones said veekahjustusi siseviimistlus ja köögimööbel.

Lisaks tuli 2021. aastal ette 303 korda, kui kindlustusvõtjal oli vaja lukuabi. Kui siiani oli kodukindlustuse omanikel tarvis ise lukkseppa otsida, kelle teenusekulud kindlustus hüvitas, siis nüüdsest pakub Swedbank P&C Insurance ka ööpäevaringset koduabi, milles sisaldub lukuabi, toruabi, kuivatus- ja koristusteenus ning ehitusteenus. 

Kaks kolmandikku kodukindlustuste juhtumitest on toimunud korterites, kolmandik eramajades. Kui korterites on tüüpilisemaks õnnetuseks torustikulekked – 2021. aastal hüvitas Swedbank P&C Insurance  nende poolt tekitatud kahju kokku üle 4,5 miljoni euro –, siis eramajadele on suurimaks ohuks tulekahjud, mille hüvitamiseks maksti mullu välja üle 1,7 miljoni euro.