Mind jäi kummitama kurtmine, et õnnetuke pidi söögiste sõrmedega telefoni toksima. Kas tal nuga-kahvlit ei olnud, sõi kätega? Ja kas arvutiklahvide jaoks oleks pudrused näpukesed sobivamad olnud?
Restoranid-kohvikud võiks ju rakendada midagi sarnast autoremondi töökoja hinnakirjaga, kus tavaline remondi tund maksab 20€, kliendi juuresolekul 30€, remont kliendi juhendamisel 40€ ehk hinnakirjas konkreetsed hinnad- kohvi ilma arvutit vahtimata 3€, arvutit vahtides 9€, arvutiga laua taha istudes ajalimiit 30 minutit ja probleem ongi lahendatud.
Ühistranspordis rääkimise keelust kirjutades pidasin silmas mobiilide abil rääkimist ja seda linnaliinidel sõites. Mujal võiks seda teha vaiksel häälel ja võimalikult lühidalt.
Toetan restorani juhtkonna otsust. Ei jõua ära oodata, et ühistranspordis üle ühe minuti rääkida ei tohiks. Miks peab terve bussitäis rahvast kuulama pealt kui sõitja mõtetut mula ajab mida saaks probleemideta 20 minutiks edasi lükata. Pealinnas ei ole marsruuti, mis kulgeks kauem kui 30 minutit. Ühe minuti jooksule saab vastaja helistajale teatada, et helistab poole tunni pärast tagasi kui on ühistranspordist väljunud.
Kui maja on juba põlema läinud, ei saa seda ühistranspordis viibides kustutada. Kui keegi on surnud, ei ärka ta enam ellu.
Koristage oma "inimõigus" oma koju! Lihtsalt masendav on vahtida transpordis, pargis, rannas, fuajeede neid "hüpnoosis" hulle, kaelad kõveras! Ja siis mõtled psühholoogiast, neuroteadusest, massipsühhoosist, manipulatsioonist...Kui kerge on inimesest robotit, ajudeta käpikut teha. ei kuule, ei näe elu, ei ole ilusat inimest, on mingi hull tänaval, restoranis, isegi kinos seansi ajal plõksivad oma hullumootori kallal. ...
KOMMENTAARID (12)