Foto: Tiina Kõrtsini
Raha
27. mai 2022, 08:16

Palk küll tõusis, aga hinnad tõusid kaks korda kiiremini (64)

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul tõusid hinnad aga kaks korda kiiremini kui palgad.

Statistikaameti analüütik Argo Tarkiaineni sõnul oli keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim info ja side (2871 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2764 eurot) ning energeetika (2655 eurot) tegevusaladel. „Palk oli madalaim majutuses ja toitlustuses (974 eurot), muudel teenindavatel (1160 eurot) ja kinnisvaraga seotud tegevusaladel (1162 eurot),“ ütles Tarkiainen.

Esimeses kvartalis kahanes keskmine palk vaid muudes teenindavates tegevustes (1,3%). „Kõige enam suurenes palk aga energeetika sektoris (15,7%) ning majutuses ja toitlustuses (15%),“ lisas Tarkiainen.

Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1744 eurot) ja Tartu maakonnas (1583 eurot) ning madalaim Valga (1130) ja Hiiu maakonnas (1033 eurot). Aastaga tõusid kõige enam palgad Põlva (14,8%) ja Ida-Viru maakonnas (13,2%). Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga langes keskmine brutokuupalk Hiiu- (10,1%) ja Valgamaal (0,8%).

„Eesti majandus on erinevatele tagasilöökidele siiani hästi vastu pidanud,“ kommenteeris Liis Elmik.

Ettevõtted soovivad endiselt töötajaid juurde palgata ning tuhanded töökohad on endiselt täitmata. Töötukassas on registreeritud rekordarv töökuulutusi, rohkem kui eelmise majandusbuumi ajal 2007. aastal. Ukrainlased on tööjõupuudust leevendanud vähe. Siiani on töötukassa kaudu töö leidnud ligi 2000 sõjapõgenikku ning rakendust otsib veel ligi 5000 ukrainlast.

Terav tööjõupuudus ja alampalga tõus hoiavad palgakasvu kiire.

Swedbanki hinnangul suureneb keskmine netopalk sel aastal kuue protsendi võrra, kuid kiire hinnatõusu tõttu väheneb palgasaajate ostujõud samuti kuue protsendi võrra. „See tähendab, et liigume elatustasemes kolm aastat tagasi, 2019. aastasse,“ nentis Elmik.