Foto: Vida Press
Mark Kantšukov 28. mai 2022 23:26

Inflatsiooniks nimetatakse kaupade ja teenuste üldise hinnataseme järjepidevat tõusu. Iga hinnatõus ei viita inflatsioonile. Mõnede kaupade ja teenuste hinnad võivad kasvada seoses hooajaliste kõikumistega (nt talvel on maasikad kallimad kui suvel), uute maksude kehtestamisega või olemasolevate maksude määrade tõstmisega, toodete kvaliteedi paranemisega, loodusõnnetustega jmt – sellisel juhul ei saa rääkida järjepidevast hinnatõusust. Samuti ei saa rääkida inflatsioonist juhul, kui kasvab hind mingile ühele tootele või teenusele. 

Viimased paarkümmend aastat elas Eesti mõõduka või sammuva inflatsiooni tingimustes. Vaid 2008. aastal oli ületatud galopeeriva inflatsiooni lävend – aastane hinnakasv moodustas siis 10,4%. Nüüdseks on inflatsioon muutunud jälle aktuaalseks ning eri prognooside järgi peaks see moodustama tänavu üle 10%: Swedbank prognoosib käesoleva aasta hinnatõusuks 10%, Eesti Panga hinnangul tõusevad hinnad 10,20%, Luminori panga prognooside põhjal aga suisa 12%. Statistikaameti andmetel tõusid aprillis hinnad ligi 19% võrreldes aastataguse tasemega; kuu jooksul tõusid hinnad ligikaudu 4%.       

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad