Kaugkütjad tulevast talvest: „Kõige hullem stsenaarium on see, et kütust pole, sõltumata hinnast.“ (17)
Talvel rabasid inimesi röögatud küttearved. „Ühe kuu arve oli üle 600 euro,“ märgib Ants. „Mis teha, maksin ära, hambad ristis. Muidu hakkab ju viivis jooksma. Eks siis tuli pärast mujalt koomale tõmmata.“ Ilmselt tõusevad küttehinnad veelgi. Kui palju, ei tihka keegi ennustada. Samuti pole teada, mil määral neid kompenseeritakse.
Aprillis tõusid hinnad aastatagusega võrreldes 19 protsenti. Eesti hinnatõus oli Swedbanki andmetel euroala kiireim. „Viimati oli hinnatõus nii kiire septembris 1996 ehk 25 aastat tagasi,” ütleb panga vanemökonomist Liis Elmik.
Kui suurt küttehinna tõusu on oodata sügisel, ei tihka praegu aga keegi ennustada. Euroopa Liidu energeetikavolinik Kadri Simson nendib, et sõja tõttu ongi energeetikaturul palju määramatust. Suurim oht olevat maagaasitarnete katkemine. Poolas ja Bulgaarias on see juba juhtunud ning keegi ei tea, milline riik on järgmine. „Oleme näinud, et Gazpromil ei ole vaja isegi midagi vabanduseks öelda,“ märgib eurovolinik.
Omaette ooper on aga elektriturg. Aga millised saavad olema meie kütte- ja elektriarved sügisel?
Kommentaarid