BLOGI | Punane Rist pidi katkestama Mariupolist tsiviilelanike evakueerimise operatsiooni: tingimused muutsid jätkamise võimatuks, puudusid turvagarantiid

Ukraina parlamendisaadik Oleksandr Merežko seab kahtluse alla Vene naftabaasi rünnaku, vahendab CNN. „Arvan, et Belgorodis juhtunule võib olla kaks usutavat seletust,“ ütles ta. „Esimene on see, et see oli lihtsalt õnnetus, milles Venemaa üritab Ukrainat süüdistada. Aga ma arvan, et kõige usutavam ja kõige tõenäolisem seletus on see, et see oli [Venemaa] provokatsioon, tahtlik provokatsioon ja on kaks põhjust seda versiooni uskuda.

Esimene on see, et Ukraina huvides pole sellist sõjalist operatsiooni Venemaa territooriumil läbi viia, sest see on liiga riskantne ja võib kaasa tuua suurema eskaleerumise, mis on meie seisukohast ohtlik.

Valeoperatsioon on kõige tõenäolisem seletus, sest Putin üritab praegu meeleheitlikult õigustada või leida ettekäänet, et oma agressiivsust ja Ukraina-vastast agressiooni kuidagi selgitada,“ arvab ta.

ÜRO kultuuriagentuuri teatel on alates sõja algusest kannatada saanud või osaliselt hävinud vähemalt 53 Ukraina ajaloolist paika, religioosset hoonet ja muuseumi.

Unesco sõnul ei ole nimekiri ammendav ja eksperdid jätkavad muude kahjustuste kohta saadud teadete kontrollimist.

Mariupoli abilinnapea Sergei Orlov kirjeldas sündmust ümberpiiratud sadamalinnas. „Linn on täielikult hävinud. Linn on varemetes, aga me oleme ärritunud mitte infrastruktuuri, vaid inimeste pärast. Me ei tea, kuidas aidata oma kodanikke, kes kannatavad linnas,” ütles ta intervjuus CNN-ile. „Venemaa ei luba lahendada ühtegi humanitaarprobleemi, üle anda humanitaarabi ega korraldada meie kodanike evakueerimist."

Mis puutub endiselt Mariupolis viibivatesse inimestesse, siis üks pakilisemaid probleeme on toiduga, ütles Orlov, kuna abiorganisatsioonidel, sealhulgas Punasel Ristil, on olnud raskusi toidu ja tarbekauba linna tarnimisega

„Ma ei suuda isegi sõnadega kirjeldada, kuidas elu Mariupolis välja näeb,“ ütles ta. „Kodanikud ei saa süüa. On tavaline, et meil on kolm toidukorda nädalas. Nii et me sööme esmaspäeval, teisipäeval ja reedel.“

Mariupoli hinnangul viibib linnas endiselt üle 100 000 kodaniku, kes kõik peidavad end, lootes end turvalisena hoida. „Kõik nad elavad maa all varjendites, lihtsalt selleks, et neil oleks võimalus ellu jääda, mitte saada surma õhurünnakute, rakettide või mürskude läbi,“ ütles Orlov. „Nad jagavad omavahel toitu, nii et tüüpiline päevatoit on klaas vett koos ühe või kahe saiaga, üks klaas suppi pärastlõunal ning lisaks üks klaas vett ja üks kook õhtul.“

Orlov ütles, et teated, et venelased elanikke, sealhulgas lapsi on sunniviisiliselt okupeerinud, vastavad tõele. Orlovi sõnul on ühes kohalikus haiglas ilma vanemateta kuni 2000 last – see on reaalsus, mida enne sissetungi poleks olnud.

„Enne sõda, enne 24. veebruari, evakueerisime kõik ilma vanemateta lapsed Ukraina kontrolli all olevale territooriumile … Mariupolis ei olnud meil ilma vanemateta lapsi. Kui nad leiavad kuidagi 2000 vanemateta last, kuidas see siis võimalik on? Nii et venelased tapsid nende vanemad või okupeerisid nad,“ lisas ta.

Mõned pildid Mõkolaivist: sõdurid ja tsiviilisikud otsivad tiibrakettide ohu ajal varjupaika; matused riigihoonele suunatud raketirünnakus hukkunud hingele.

Kolm Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaarelt välja lastud raketti tabasid Odessa oblastis asulat, ütles piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Maksõm Martšenko, vahendab CNN. Martšenko sõnul on ka ohvreid.

Venelased tõmbasid Žõtomõris põgeneva perekonna autost välja, tapsid nad ja põletasid nende surnukehad.

Hiina korraldas Venemaa sissetungi eel tohutu küberrünnaku Ukraina sõjaväe- ja tuumarajatiste vastu, selgub The Timesi hangitud luurememodest.

Ukraina ülemraada kuulutas Venemaa ametlikult terroristriigiks ja keelustas selle sõjalised sümbolid „Z“ ja „V“

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning Tartu haridusjuhid arutasid täna Ukraina sõjapõgenike haridustee jätkamise küsimusi, leides, et keelekümblusmeetod pakub kohanemisel head tuge. Tartu linna haridusasutused on praeguseks vastu võtnud rohkem kui 200 Ukrainast tulnud sõjapõgenikust last ja noort, paljud neist on koha leidnud keelekümblusrühmades.

Minister Liina Kersna sõnul peaksid Ukrainast tulnud sõjapõgenike lapsed minema eelkõige eestikeelsetesse haridusasutustesse, et nad siinse elu ja keelekeskkonnaga sujuvalt kohaneksid. „Kui märtsi alguses nägime, et lausa pooled Eestisse saabunud õpilastest olid registreeritud venekeelsetesse koolidesse ja lasteaedadesse, siis tänaseks on trend muutunud. Vaid 18% meie haridussüsteemi registreeritud lastest ja noortest õpib vene keeles. Ka keelekümblus on tõhus meetod, et aidata Ukraina lastel ja noortel võimalikult kiiresti eestikeelse keskkonnaga kohaneda.“

Tartusse on Tallinna järel kõige rohkem sõjapõgenikke saabunud. Tartu linna neljateistkümnes üldhariduskoolis on praegu kokku 152 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 73 on saanud koha Tartu Annelinna Gümnaasiumis, kus on aastaid rakendatud keelekümblusmeetodit. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna külastas täna nii Tartu Annelinna Gümnaasiumi kui ka Annikese lasteaeda. Mõlemas haridusasutuses on Tartu koolidest ja lasteaedadest kõige rohkem Ukrainast tulnud lapsi ja noori.

„Nägin nii koolis kui ka lasteaias, et Ukrainast tulnud lapsed ja noored on Tartus hästi vastu võetud. Neile on pakutud rahulikku ja turvalist keskkonda, mida sõjakoleduste eest siia jõudnud lapsed hetkel kõige rohkem vajavad,“ selgitas minister Kersna. „Pakume Ukraina õpilastele kuni kooliaasta lõpuni kohanemisaega uute oludega ning peame esmatähtsaks, et lapsed ja noored ei jääks isolatsiooni.“

Tartu linnas viiakse sel õppeaastal eesti keele keelekümblusel põhinevat õpet läbi kahes üldhariduskoolis – Tartu Annelinna Gümnaasiumis ja Tartu Aleksander Puškini Koolis. Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilastest õpib eesti keele keelekümbluse õppes 962st õpilasest 960 ning Tartu Aleksander Puškini Kooli 432st õpilasest 360 õpilast.

Märtsi lõpu seisuga on Eesti hariduse infosüsteemi järgi Tartu linna üldhariduskoolidesse ja lasteaedadesse kokku registreeritud 201 Ukraina sõjapõgenikku, mis moodustab 13% kõigist registreeritud Ukraina lastest ja noortest (Tallinnas 26%, Pärnus 8%).

Kokku oli märtsi lõpuks hariduse infosüsteemis registreeritud 1590 sõjapõgenikust last. Alushariduses on kokku 271 (17%), põhihariduses 1181 (74%), gümnaasiumis 95 (6%) ja kutsehariduses 43 (3%) Ukrainast tulnud last ja noort. Õppekeele järgi jagunevad õppijad järgmiselt: eestikeelsetes klassides on 1051 (66%); keelekümblusklassides 244 (15%) ja venekeelsetes klassides 284 (18%). 11 last ja noort õpib inglise keeles (0,7%).

Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk keeldus kommenteerimast Venemaa väiteid Ukraina helikopterirünnakust Venemaa lõunaosas Belgorodi linnas asuvale kütusebaasile, vahendab CNN.

„Soovin rõhutada, et Ukraina viib läbi kaitseoperatsiooni Venemaa agressiooni vastu Ukraina territooriumil,“ ütles ta reedeses teleavalduses. „See ei tähenda, et Ukraina peaks vastutama iga Vene Föderatsiooni territooriumil aset leidnud valearvestuse või sündmuse või katastroofi eest. See pole esimene kord, kui me oleme selliste süüdistuste tunnistajaks. Seetõttu ma ei kinnita ega lükka seda teavet ümber.“

Belgorodi piirkonna kuberner Vjatšeslav Gladkov süüdistas Ukrainat rünnakus, kuid ta ei esitanud selle kohta täiendavaid tõendeid. Venemaa kaitseministeerium teatas reedel, et kaks Ukraina helikopterit Mi-24 korraldasid rünnaku Belgorodis asuvale kütusehoidlale.

„1. aprillil kell 5.00 Moskva aja järgi sisenesid kaks Ukraina helikopterit Mi-24 ülimadal kõrgusel Venemaa Föderatsiooni õhuruumi. Ukraina helikopterid alustasid raketirünnakut Belgorodi äärelinnas asuvale tsiviilotstarbelisele naftahoidlale. Raketitabamuse tagajärjel süttisid üksikud mahutid,“ ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja kindralmajor Igor Konašenkov avalduses. Ta lisas, et sellest rajatisest varustati kütusega ainult tsiviiltranspordisõidukeid ja sel pole Vene relvajõududega mingit pistmist.

Varasemalt teatati, et Vene väed on taandunud Ukrainas Tšernobõli tuumajaamast, mille nad vallutasid sõja esimesel päeval. Slavutõtši linnapea, kus elab enamik Tšernobõli töölisi, ütles BBC-le, et umbes 200 Ukraina rahvuskaardi liiget – kes jäid elektrijaama juurde, kui see oli Venemaa kontrolli all – on tõenäoliselt sattunud Vene vägede kätte vangi.

„Me peame neid sõjavangideks,“ ütles Juri Fomitšev ja lisas, et nad kaotasid nendega neljapäeval kontakti. „Me töötame vangide vahetuse kallal.“

Veel pole selge, kas Vene väed lahkusid kogu Tšernobõli keelutsoonist või ainult elektrijaama lähiümbrusest, ütles Fomitšev. „Kogu Tšernobõli tsoon on väga suur. Me ei saa seda kõike jälgida – me teame ainult seda, mis toimub otse elektrijaama ümber, kus on meie töötajad.“

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) teatas, et lükkas edasi katse evakueerida tsiviilelanikke ümberpiiratud Mariupoli linnast, vahendab BBC.

„ICRC meeskond, kes oli reedel teel Mariupolisse, et hõlbustada tsiviilisikute ohutut läbipääsu, pidi Zaporižžjasse tagasi pöörduma pärast seda, kui muutunud kokkulepped ja tingimused muutsid jätkamise võimatuks,“ teatas organisatsioon.

„Kolmest sõidukist ja üheksast töötajast koosnev ICRC meeskond ei jõudnud täna Mariupoli ega hõlbustanud tsiviilisikute ohutut läbipääsu. Nad proovivad laupäeval uuesti. Operatsiooni õnnestumiseks on kriitilise tähtsusega, et osapooled austaksid sõlmitud kokkuleppeid ning annaksid vajalikud tingimused ja turvagarantiid. Kui ohutu läbipääsu operatsioon juhtub, oleks ICRC roll olla neutraalse vahendajana kaasas konvoiga Mariupolist teise Ukraina linna.“

Donetski oblasti kuberner süüdistas täna Venemaad lubaduse murdmises lubada humanitaarabil siseneda Mariupolisse. „Humanitaarabi tarneid, hoolimata kõigist Venemaa poole kokkulepetest ja lubadustest, ei teostata,“ ütles kuberner Pavlo Kõrõlenko. Ta lisas, et humanitaarabi koridor „sisuliselt ei tööta“.

Venemaa energiagigant Gazprom teatas reedel, et eraldub oma Saksamaa tütarettevõttest Gazprom Germanist, vahendab CNN.

Samal ajal teatas Saksamaa Föderaalne Võrguagentuur, mis on riigi kommunaalteenuste reguleerimise amet, oma veebisaidil, et gaasiga varustatus on Saksamaal stabiilne ja et Saksamaa gaasitarnetes häireid ei registreeritud.

Täitetasemed on avalduse kohaselt võrreldavad 2021. ja 2017. aasta omadega.

Saksamaa andis kolmapäeval välja „varajase hoiatuse“ võimaliku maagaasipuuduse kohta seoses maksevaidlusega Venemaaga. Saksamaa valitsus teatas, et riigil on praegu piisavalt gaasi, kuid ta kutsus koheselt kõiki tarbijaid, alates ettevõtetest kuni haiglate ja majapidamisteni, üles vähendama gaasi kasutamist nii palju kui võimalik.

Ameerika õppejõud ja teadlane Jimmy Hill hukkus 16. märtsil Tšernihivis leivajärjekorras viibides venelaste mürsutules. Ta jäi linna oma naisega, kes oli haiglas ja keda oli raske transportida.

Jimmy Hill on psühholoogiaprofessor, õppinud kohtupsühholoogiat ja sotsiaaltööd, olnud õppejõud paljudes Euroopa ülikoolides, sealhulgas Kiievi Taras Ševtšenko riiklikus ülikoolis. Ta töötas ka kriisiabi vajavate lastega.

Butša linnapea kinnitab linna vabastamist sissetungijate käest.

„Täna, 31. märtsil vabastasid meie linna meie Ukraina relvajõud Vene trollidest, Vene okupantidest,“ ütles Fedoruk Butša linnahalli ees avaldatud videos.

Kiievi oblastis enam Vene vägesid pole, teatab Kyiv Independenti ajakirjanik Ilja Ponomarenko.

„See päev läheb ajalukku kui päev, mil Vladimir Putin viis Vene armee kõige raskema lüüasaamiseni. Vene sõjavägi tõmbub häbis välja Põhja-Ukrainast – ja tuhandete hukkunutega. Putin kukkus läbi,“ kommenteerib Bildi ajakirjanik.

Kohalikud elanikud on tänulikud ja tõid süüa Gruusia ja Ukraina sõduritele, kes vabastasid küla Vene sissetungijate käest.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles Vladimir Putinile, et soovib ta viia kokku Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, vahendab CNN.

Erdoğan rõhutas avalduses „kaine mõistusega tegutsemise ja dialoogi säilitamise“ tähtsust.

„Türgi president Erdoğan teatas, et rahulootused on taaselustatud, kuna Venemaa ja Ukraina delegatsiooni kohtumine Istanbulis oli positiivne ja konstruktiivne,“ seisis avalduses.

„Venemaa president Putin tänas omalt poolt president Erdoğanit Venemaa ja Ukraina läbirääkimiste delegatsioonide kohtumise võõrustamise eest Istanbulis,“ lisati avalduses.

Belgorodi naftabaasis üritavad tuletõrjujad endiselt põlengut kustudada, mille Moskva väitel põhjustas kahe Ukraina helikopteri õhurünnak, vahendab BBC. Ukraina kaitseministeerium ei kinnita ega lükka ümber, kas nad olid rünnaku taga.

Belgorod asub kohe üle piiri Ukraina linnast Harkivist.

Turvakaamera kaadrid depoost näitavad, et kaks madalal lendavat helikopterit tulistasid välja rakette, millele järgnesid tohutud plahvatused.

Kreml ütles, et rünnak ei loo rahukõnelusteks „mugavaid tingimusi“.

„Vene natsid röövivad Ukraina lapsi ja panevad nad sõjaväeautodesse. Lapsi kasutatakse kaitsekilbina, et tagada Vene sõjaväekonvoide ohutus. Putin teab, et Ukraina ei tulista meie laste pihta ja kasutab seda ära,“ säutsub Ukraina parlamendiliige.