VALMIS APPI TÕTTAMA: Andrus Heinsalu on bussijuhi tööd teinud üle 30 aasta. „See polnud tavaline sõit,“ ohkab ta, mõeldes sõjapagulaste äratoomisele. Kui vaja, on ta aga valmis pika tee taas ette võtma.
Foto: Kollaaž (Stanislav Moškov, 2 × erakogu, Robin Roots)Bussijuht: „Kui aidata, siis aidata igatepidi, nii palju, kui sa suudad. See on vähim, mida me praegu pakkuda saame.“
SÕIT TEADMATUSSE: „Aega on kaks tundi. On vaja sõita inimesi päästma. Kas sa lähed?“ (4)
Bussi jõudnud sõjapagulased on külmunud ja vaiksed. „Sa näed, kuidas tullakse, lapsed on ära pakitud, kellel on kaks jopet, kellel sall veel ümber,“ räägib bussijuht, kes veetis kolm päeva teel, et Ukraina-Poola piirilt inimesi päästa. Tuldi ühe kohvriga. Naised-lapsed-vanaemad.
„Olin sel päeval tööl. Sõitsime ühe matuseseltskonnaga läbi tormi ja tuisu Pärnust Tallinna poole. Siis tuli kõne – on abi vaja, on vaja inimesi aidata, kas sa oled nõus?“ räägib GoBusi bussijuht Andrus Heinsalu. Otsustamiseks palju aega ei jäänud. Välja tuli sõita kahe tunni pärast. „Mis seal ikka. Loomulikult läksin. See oli vähim, mida teha sain. Kodust läbi, pesemisasjad kaasa ja teele.“
Kommentaarid