Rahanutikus

Aeg teha rahatarkuse plaane! Liisi Kirch: korras rahaasjad aitavad valmis olla ootamatusteks 

Liisi Kirch, Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator, 15. jaanuar 2022 07:41

Liisi Kirch jagab soovitusi

Foto: Ilmar Saabas / Ekspress Meedia

Jaanuaris on inimeste energiatase kõrge, tehakse tagasivaateid eelmisele aastale ning aeg on seada uusi sihte. Mõni lubab trenni minna, teine paremini toituda. Leidub neidki, kes soovivad olla paremad lapsevanemad ja/või eeskujulikumad prügisorteerijad. Uute plaanide tegemisel on oluline ka raha, ning jaanuar sobib pere rahaliste plaanide paika sättimiseks ideaalselt.

Plaane tuleb teha ühiselt

Samal teemal

Rahaliste plaanide tegemine on oluline igale perele ning tähtsaid otsuseid tuleb teha üheskoos. Nii tagame, et kõik pere liikmed on teadlikud, pingutavad ja aitavad üksteist. Eriti neil hetkedel, kui eesmärgid tunduvad veel liiga kauged ja keerulised. Näiteks kui soovitakse ühiselt raha koguda puhkusereisiks, mille eelarve on oluline osa suvistest kulutustest, tuleb kõikidel pereliikmetel arvestada sellega, et nii mõnigi kulutus tuleb tulevikku lükata või korraldada oma soovide nimistus inventuur.

Üheskoos planeerides on oluline märgata ka hariduslikku efekti – sest õpime kõige paremini ise asju läbi tehes ja vahel ka eksides. Lastega peredes on eeskuju tegudes palju suurema kaaluga. Tahame ju kõik, et järeltulijad oleks tublimad ja targemad kui meie ning ühiselt rahaasju arutades loome hea baasi, et lapsed teevad rahaliselt häid otsused tulevikus, nagu aasta lõikes ette planeerimine, pere tulude ja kuludega kursis olemine jmt.

Pange kirja kõik suuremad kulutused

Hea mõte on ühiselt kirja panna kõik suuremad kulutused, mida juba osatakse ette näha alanud aastal. Kui mai- või juunikuus on terendamas kooli- või lasteaialõpetamine, siis tuleks sellega seotud kulutused juba jaanuaris läbi mõelda. Nii olulise sündmuse puhul ei taha keegi muretseda, kas tähistamiseks mõeldud rahalised vahendid tulevad järgmise päeva toidueelarvest või tuleb veel enne kuu lõppu juurdegi laenata – stressitaseme madalamal hoidmiseks on parem pisut ette mõelda. Sobivaim aeg selleks on jooksva aasta plaanitavad suuremad väljaminekud kirja panna juba praegu.

Suuremaid kulutusi saab ette planeerida ka sünnipäevade, jõulude ning teistegi pere jaoks oluliste sündmuste tähistamiseks. Võib ka suuremalt unistada ning proovida ette mõelda 5-10 aasta lõikes: näiteks suurema kodu jaoks mõne aasta pärast, tuleks juba täna hakata planeerima, kuidas kokku koguda eluaseme tarbeks sissemaksusumma.

Läbi tasub mõelda ka kulukamate tarbeesemete väljavahetamine – näiteks talvejalanõud ja joped, mööbel (näiteks kui lasteaialapsest saab koolilaps), auto (kui oodata on perelisa) jmt. Rahakoti- ja loodussõbralikum on eelistada teise ringi kaupu – näiteks lapsed ei jõua tihtilugu talviseid õueriideid või –jalanõusid läbi kanda, kui on juba suurus väikeseks jäänud. Endalegi ebavajaliku ja kasutust mitteleidva kraami mahamüümine on hea mõte tekitamaks juurde raha uute hankimiseks, aga ka ruumi kodustesse panipaikadesse. Jälgida tasub kindlasti allahindlusi ning osta näiteks hooaja lõpus järgmiseks aastaks vajalikud talveriided. Sealjuures ära unusta võrrelda hindu!

Rahaasjade A ja O: ülevaade kuludest ja tuludest ning meelerahufond

Saamaks aru, milline on pere võimekus panna raha suuremate kuluartiklite tarbeks kõrvale, on mõistlik omada regulaarset ülevaadet oma pere kuludest ja tuludest. See muutub seda olulisemaks, kui sissetulekud on väikesed või ei laeku igakuiselt sarnases mahus. Võimalik on seda teha suures osas käsitööna kogudes tšekke või asju üles kirjutada vihikusse, Exceli tabelisse või mõnda äppi (Spendee, Monefy), kuid saab kasutada ka pankade rakendusi kiiresti ülevaate saamiseks või näiteks MyFinancier (www.myf.ee) programmi, mis kategoriseerib kirjeid ise. Andmeid saab programmi üles laadida automaatselt – kaob ära vabandus, et ülevaate saamine on aeganõudev ja igav.

Tagamaks mugavat ja turvalist elu nii täna kui tulevikus, on hea jaanuarikuus üle vaadata oma pensionifondid ning kui avamata on III sammas, siis teha ka see samm ära. III sambasse tasub kanda kuni 15% oma brutosissetulekust ning teha seda igakuise püsimaksega. Kui see tundub palju, võib alustada väiksema summaga – tähtis on kohe peale hakata, mitte jätta III samba arvutusi ja makseid aasta viimasele kuule, kui nagunii kulutused on pühade tõttu pisut suuremad. Investeerides lubatud mahus saad järgmise aasta tuludeklaratsiooniga tulumaksu tagasi küsida.

Valmisolek erakorralisteks ja ootamatuteks väljaminekuteks

Meil kõigil tuleb ette elus ootamatusi ja sellega kaasnevaid väljaminekuid. Hetkel on väga paljusid meist tabanud energia-, kütte-, gaasihindade hinnatõus. Bensiini- ja toiduainete hinnad tõusevad. Selliste ootamatute olukordadega toime tulekuks on hea omada vähemalt kolme kuu kulutuste suuruses summas meelerahufondi puhvrit. See annab aega planeerida ümber kulusid, vaadata üle senised plaaneritud väljaminekud ning vajadusel neid kohandada muutunud oludele vastavaks.

Kohustuslike väljaminekute kasvades on väga oluline üle vaadata kõik kulud ning arvestada välja, mis on arved, mis kindlasti tuleb tasuda. Näiteks kodukulud, energiaarve, kodulaen, järelmaksud jt. Millised summad tavapäraselt lähevad toidu- ja esmatarvekaupade ostmiseks. Kohustuslike väljaminekute analüüs annab väga olulise teadmise, mis on pere rahalised väljaminekud, millega peab kindlasti arvestama. Neid analüüsides saab mõelda, milliseid kulutusi on võimalik vajadusel vähendada, näiteks vahetada TV ja interneti või mobiilpakett, kontrollida üle senised tarbimisharjumused kulude vaatest. Lisaks vaadata üle toidukulutused, mis moodustavad olulise osa meie igakuistest kuludest. Toidukulusid aitab planeerida nädalamenüü.

Alusta pere rahaasjade planeerimist juba täna

Kokkuvõtteks. Ülevaade pere rahaasjadest võimaldab planeerida paremini nii aasta jooksul ees ootavaid suuremaid kulutusi, kui ka jooksvaid igakuiseid väljaminekuid nagu toidu-, transpordi- ja eluasemekulud. Siiski juhtub ka kõige hoolikamatel planeerijatel ootamatusi ning selle kaitseks peaks igal perel olemas olema nn. meelerahufond kolme kuu kulutuste, kuid ideaalis lausa kuue kuu kulutuste suuruses summas. See muutub väga vajalikuks hetkedel, kui sissetulek mingil põhjusel langeb või kaob või esile kerkib mõni suurem planeerimata kulutus (autoremont, hambaravi, mõne kodumasina väljavahetamine). Et meelerahufond ajas väga väärtust kaotama ei hakkaks, tasub sellest osa hoida näiteks tähtajalisel hoiusel.

Samal teemal

08.01.2022
RAHAGA SÕBRAKS | Võta kontroll oma rahaasjade üle ja säästa naudinguga! Finantsekspert Kadri Mäsak annab nõu, kuidas koostada toimiv eelarve
06.01.2022
UUE AASTA LUBADUSED | Katri Teller ehk Blondcast: ära sea eesmärke kasvatada varasid aastaga 10 korda või võtta jaanuaris 10 kilo alla