Foto: Aldo Luud
Liina Metsküla 24. jaanuar 2022 08:00

„Töötukassa poole tasuks pöörduda siis, kui töösuhte lõppemisel ei ole uut töökohta valmis vaadatud ja tööle asumises kokku lepitud. Kui uus tööleping on juba taskus, aga selle alguseni on veel veidi aega jäänud, siis ei ole vaja end töötuna registreerida. Samas tasub teada, et töötukassa pakub karjäärinõustamist, toetust tasemeõppe omandamiseks ja palju muud ka töötavatele inimestele. Nii et nende võimalustega võib tutvust teha kahe töö vahele jääva lühema „puhkuse“ ajal,“ selgitab töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets.

Töösuhte lõppemisel on kõige lihtsam end töötuna registreerida e-töötukassas – seal saab ID-kaardi või mobiil-ID-ga tuvastades esitada töötuna arvele võtmise avaldus ja vajadusel ka töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse avaldus.

Lisaks on võimalik end registreerida tööotsijaks, mida saab teha ka töötav inimene (kui soovitakse ametit vahetada või lisatööd). Töötukassa töövahendusportaali kasutamiseks pole aga iseenesest vajalik tööotsijaks märkida, piisab vaid sisse logimisest.

Kohtumised konsultandiga vähemalt korra kuus

Töötukassa peamine roll on töö kaotanud inimest uue töö leidmisel nõustada ja toetada. Selleks lepitakse kokku regulaarsed nõustamiskohtumised, mille käigus arutatakse inimese soove, võimalusi, takistusi ja vajalikku täiendavat abi sobiva töö leidmiseks. „Kui on aga mure oma tervise pärast, näiteks osutuski senine töö üle jõu käivaks terviseprobleemide süvenemise tõttu, siis võib olla vaja esmalt hoopis hinnata töövõimet ja leida lahendused tervisest tulenevatele piirangutele,“ toob Liivamets välja.

Juhul, kui probleemide lahendamiseks töötukassa teenustest ei piisa, saab nõustaja vajadusel kaasata ka sotsiaaltöötajat või teisi spetsialiste. „Selleks, et töötukassa saaks aidata ja talle vajalikku abi pakkuda, on oluline oma ootustest ja muredest nõustajale rääkida,“ lisab Liivamets.

Kohtumised toimuvad vähemalt korra 30 päeva jooksul ning leiavad aset veebi vahendusel, telefoniteel või töötukassa kontoris. „Isegi kui muresid pole, on siiski oluline nõustajat töö otsimise käiguga kursis hoida, et nõustaja saaks juhtida tähelepanu täiendavatele võimalustele, küsida edasi aitavaid küsimusi ja vajadusel omalt poolt tuge pakkuda. Nõustamiskohtumisel räägitaksegi sellest, kuidas eelmisel kohtumisel kokkulepitud tegevustega läinud on ning kas olukorras või eesmärkides on vahepeal midagi olulist muutunud, mille tõttu tuleks ka edasised tegevused ümber vaadata,“ selgitab spetsialist.

Töötule on vajalikud koolitused tasuta

Töötukassa kaudu on võimalik saada koolitusi erialaste oskuste täiendamiseks, uute oskuste omandamiseks või üldoskuste arendamiseks – viimastest toetab töötukassa näiteks digioskuste ja eesti keele õppimist.

Liivamets nendib, et paraku kipub olema nii, et need, kelle oskused enam arendamist vajaks, on kõige vähem valmis seda tegema. Teisalt kõrghariduse ja õpiharjumusega inimesed õpiksid meeleldi juurde. „Esimesel juhul püüab töötukassa nõustaja motiveerida ikkagi enese täiendamist proovima. Teisel juhul analüüsitakse koolitusideede vajalikkust töösoovidest lähtuvalt, hinnatakse OSKA uuringute ja tööjõubaromeetri toel inimese tööotsimise piirkonnas nende oskuste vajalikkust ja kasutatavust töö leidmisel. Vajadusel analüüsitakse ja seatakse ka prioriteedid, millise uue oskuse omandamine on kliendi karjääriplaane ja töösoove arvestades kõige olulisem,“ kõneleb Liivamets. Koolitused on töötuna registreeritutele tasuta.

Ümber õppimise toetamiseks maksab töötukassa tasemeõppetoetust. See on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada.

„Toetatakse õppimist õppekavadel, mis valmistavad ette töötajaid põhikutsealadele, kus valdkondlike tööjõuvajaduse uuringute kohaselt on lähiaastatel kasvav tööjõuvajadus ja tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine. Kuna toetatakse ikkagi kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadi saamist, tuleb arvestada, et õppeaeg on pikk ja vajaliku kraadi saamine võtab aega. Seega tuleb läbi mõelda, kas õppimine on töötamise ja pere kõrval jõukohane,“ osutab Liivamets.

Hea äriplaani eest võib saada ettevõtlustoetust

Töötukassalt saab taotleda ka ettevõtlustoetust, mis on kuni 6000 eurot. Toetuse saamiseks tuleb töötukassale esitada avaldus, äriplaan, finantsprognoosid ning kinnitus varasema ettevõtluskogemuse, majandusalase hariduse või piisavas mahus ettevõtluskoolituse läbimise kohta.

„Kuna äriplaani koostamine on suur ning ajamahukas töö, tuleb oma töötukassa nõustajaga see idee aegsasti läbi rääkida, vajadusel leida koos nõustajaga sobiv võimalus ettevõtluskoolituse läbimiseks ning seejärel äriplaani koostama asuda. Töötukassa eraldi ettevõtlusnõustamist ei paku, aga vajadusel saab inimene pöörduda ettevõtlusteemades täiendava abi saamiseks maakondlike arenduskeskuste poole, kus töötavad ettevõtluskonsultandid,“ räägib Liivamets.

Ta tõdeb, et sageli osutub äriplaani koostamine keerulisemaks kui algul arvati – näiteks selgub, et teenust ei ole võimalik kasumlikult müüa või tegevuspiirkonnas pole piisavalt kliente. Seepärast tasub ettevõtlusega alustamise soovi korral lisaks ikkagi hoida pilk ka palgatöö pakkumistel.

Kui suured on hüvitised?

Töötule makstavad toetused sõltuvad sellest, kas inimene varem töötas ning mis põhjusel tema viimane töösuhe lõppes. Kui inimene on vähemalt 12 kuud töötanud ja tema töösuhe lõppes tööandja algatusel (nt koondamine, töösuhte ülesütlemine tööandja poolt tervise tõttu vms), siis on võimalik saada töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitis sõltub senisest sissetulekust, seejuures on oluline, et tegemist oleks töötuskindlustusmaksega maksustatud sissetulekuga (nagu nt töötasu). Esimesel sajal töö otsimise päeval makstakse töötuskindlustushüvitist 60% senisest maksustatud sissetulekust, edasi 40%.

Töötuskindlustushüvitise saamise pikkus sõltub ka sellest, kui pikalt on inimene enne hüvitise taotlemist töötanud. Kui töötatud on vähem kui 5 aastat, saab hüvitist 6 kuud; 5-10 aasta korral 9 kuud ja veelgi pikemaajalisema töötamise korral kuni 12 kuud. Töötamine ei pea olema samas ettevõttes.

Töötuskindlustushüvitisel on ka maksimaalne suurus, milleks 2021. aastal oli 1390,97 eurot 31 päeva eest. Töötuskindlustushüvitiselt arvestatakse maha tulumaks.

Kui töötu ei ole töötuna arvele võtmisele eelnevalt 12 kuud töötanud ja töötuskindlustusmaksega maksustatud sissetulekut saanud, on tal võimalus saada töötutoetust. Töötutoetust makstake kuni 9 kuud ja selle suurus on umbes 290 eurot kuus.

Oma võimalusi tasub uurida töötukassa nõustajalt või töötukassa kodulehelt, sest mõnel juhul on võimalik saada töötuskindlustushüvitist ka siis, kui viimase 12 kuu jooksul töist tulu saadud ei ole. Seda näiteks siis, kui on oldud vanemapuhkusel, aga enne seda on töötatud jms.