Hea CV on kompaktne ning valminud kindlale tööandjale mõeldes (1)

Vabadele töökohtadele ei kandideeri enam ainult töötud – ka paljud töötavad inimesed otsivad aktiivselt teisi võimalusi ning muutuseid oma ellu. Seega pole ka imestada, et ühe töökuulutuse peale tuleb kümneid ja kümneid CV-sid. Kuidas siis ometi masside hulgast silma jääda?

„Tulevasele tööandjale tuleb hästi lühidalt ja konkreetselt kandikul ette kanda oma tugevused, oskused, väärtushinnangud. Aiast ja aiaaugust pole mõtet rääkida. Sa pead tekitama teisel pool istuvas inimeses tunde, et ta tahab sinuga kohtuda,“ selgitab Mekk.

Ideaalis võiks CV mahtuda ühe A4 suuruses lehe peale, pika kogemusega töötajal võib see olla pikem.

Prindi CV välja ja vaata see kriitiliselt üle

Karjäärinõustaja hinnangul on CV koostamisel väga oluline jääda ausaks ning luua seoseid. „CV-s olgu tõene info ning seda ei ole mõtet ilustada. Olen puutunud kokku olukordadega, kus inimene müüb ennast ilusti paberil ja töövestlusel maha, kuid lõpuks on ta tööl kohas, kuhu ei sobitu või kus ei tahagi tegelikult olla,“ kõneleb Tuuli Mekk.

Aga kuidas oleks näiteks keeleoskuse või millegi muu veidike paremaks luiskamisega? „Kui keele valdamine on ametikohal vajalik, siis kontrollitakse seda nagunii vestlusel. Kui keelt ikka üldse ei oska ja see vestlusel välja tuleb, tekib tööandjal ilmselt küsimus, kas oled veel millegi kohta valetanud…“ kommenteerib Mekk.

Seoste loomine tähendab aga seda, et tööotsija suudab oma CV-s puust ja punaseks teha, kuidas aitab tema varasem töö- ja õpikogemus täita ülesandeid uuel töökohal. Niisuguste seoste loomine kipub aga mõnevõrra keeruline olema, teab Mekk. „Eestlased on loomult pigem tagasihoidlikud ja ei julge ennast nii hästi turundada.“

Just seetõttu julgustab ta kasutama tasuta karjäärinõustamise teenuseid – lõppresultaat võib saada oodatust märksa parem. „Karjäärispetsialist näeb sinu valmistatud CV-d tööandja pilgu läbi. Võtame dokumendi ette ja saame peegeldada, mida võõra inimesena sealt välja loeme. Siis tekibki inimesel mõttekoht, kas see, mida ta tahab öelda, jõuab ikka õigesti kohale.“

Kui karjäärinõustaja juurde ei saa minna, siis tasub CV enne välja saatmist endale ette printida. Nii märgatakse tavaliselt paremini, kas kusagil on mõni apsakas või kehv vormindus.

Ära unusta CV-sse huvialasid lisada

Kuna CV-d ei tasu liiga pikaks venitada, ei ole mõtet üles märkida liiga ammuseid töökohti või koolitusi. „Oluline on lisada viimase kümne aasta töökogemus – kui pikalt, kus ning missuguse ameti peal. Lühidalt juurde kirjutada ka oma tööülesanded. Kui on kõrgem haridus, siis see peaks olema esimesena välja toodud. Algkooli ja põhikooli pole sel juhul üldse mõtet lisada,“ osutab Mekk.

Ka täiendkoolituste osas tuleb kriitilise pilguga vaadata ja seoseid luua – millised nendest võiksid olla kasulikud just soovitaval ametikohal? „Niisiis, mõtle, millise koolituse osas oled nii kirglik ja oskad seoseid luua? Kust läheb CV-sse kirjutatu tööandja jaoks müraks? Vestlusel võidakse küsida, mida neil koolitustel õppisid ja mida tooksid uude töökeskkonda,“ räägib Mekk.

Oluline oleks täiendkoolituste juures välja tuua mõned märksõnad sisu kohta. „Ehk siis luua sild koolituse ja tööandja vahel – aga hästi kriitiliselt ja lühidalt, mitte memuaari või essee vormis.“

Karjäärinõustaja nendib, et nii mõnegi jaoks võib olla arusaamatu, miks tunneb tööandja huvi isikuomaduste ja huvialade vastu. Ta selgitab: „Kui sul on ainult töö ja kodu ning pole ühtegi huviala, tekib tööandjal küsimus, kust sa saad energiat ja positiivsust. Nende punktide eesmärk on anda aimu, kui palju inimene väärtustab oma positiivseid emotsioone.“

Isikuomaduste alla võiks kirja panna seitse-kaheksa märksõna, milline sa oled töötajana. Just tööpostil, mitte sõbrana, lapsevanemana või hobidega tegeledes.

Muu info sektsiooni saab aga mahutada kõik, mis tundub oluline öelda, kuid ei sobi hariduse, täiendkoolituste ega töökogemuse alla. Sellisteks punktideks on näiteks isikliku auto kasutamise võimalus, suured spordisaavutused või vabatahtlik töö. „Kui CV-d koostab noor, kellel pole palju töökogemust, siis saab ta vabatahtlikud tegemised ka töökogemuse alla märkida,“ lisab Mekk.

Helista nädal pärast CV saatmist tööandjale

Tavaliselt lisatakse CV paremasse ülemisse nurka foto, mis aitaks tööandjal kandideerija nägu natuke paremini meelde jätta. „Kindlasti ei tohiks olla paljastavaid või profiilis tehtud fotosid. Peopildid ei toeta samuti kandideerimist – sel juhul olgu foto üldse olemata. Ka liiga kurja pilguga ei tasuks pildil olla,“ toob Mekk välja. Loomulikult tuleb pilt valida vastavalt töökohale. Näiteks kui kandideerida lastele mõeldud ürituste korraldajaks, siis ilmselt liiga ametlik pilt CV-d ei toeta.

Nutikas viis tööandjale paremini meelde jääda on helistada umbes nädal pärast CV saatmist ning uurida, kas dokumendid jõudsid ikka kohale. „Võib ju juhtuda, et e-kiri läheb kaotsi või rämpsposti. Helistades võid olla kindel, et tööandja sai selle kätte ning kindlasti jääd ka paremini meelde, sest oled tööst huvitatud ja CV polnud saadetud masspostitusena. Nüüd tööandja teab, et tahad päriselt ka seda töökohta,“ seletab Mekk.