Pühapäeval ootab ees ajaloo kõrgeim elektri hind.
Kõige madalam elektrihind on pühapäeval 136 eurot megavatt tunni kohta, kõige kallim 247 eurot megavatt tunni kohta. Elektri hind püsib üle 200 euro megavatt tunni kohta kell 12-13 ja 16-21.
Pühapäeval tuleb päevas keskmiselt elektri eest maksta 188 eurot tunnis, mis on nüüdsest ka uus päevarekord. Varasem pärines selle aasta 7. oktoobrist, mil päevahind oli 178,4 eurot.
Elektri hind tõusis aastaga 40 protsendi võrra. Elektrihinda mõjutavad mitmed tegurid, alustades taastuvenergiast ja lõpetades tarbimisajaga.
Eesti Energia energiatoodete juht Armen Kasparov selgitas septembris Õhtulehele, et hinnatõusu põhjus peitub tegurite kombinatsioonis. „Kogu klientide tarbitav elekter ostetakse Põhjamaade ja Baltikumi ühiselt elektriturult. Seega ei kujune elektrihind ainult sellest, millised elektrijaamad töötavad Eestis, vaid regioonis tervikuna,“ selgitas ta. Börsihinda aitab turul alla viia, kui elektrit suudavad suures mahus toota tuule- ja päikesepargid, hüdroelektri- ja tuumajaamad ehk CO₂ minimaalselt õhku paiskavad elektritootjad. „Taastuvenergia võimsused on täie rauaga turul, kuid paraku jääb sellest veel väheks.“
Suurem tootmise koormus on seega langenud gaasi- ja kivisöejaamadele, mille omahind on kallim. Seda nii kõrgema CO₂ kui ka gaasi hinna mitmekordse kallinemise tõttu. „Kui ei saa töötada odavad elektrijaamad, töötavad kallimad,“ lisab Kasparov. Pikaajaliseks lahenduseks on taastuvenergia arendamine väga suures mahus.
Kommentaarid