Foto: Tiina Kõrtsini
Mariliis Pinn 20. november 2021 11:01

Statistikaameti korraldatud 2021. aasta Eesti sotsiaaluuringust, milles osales 6467 leibkonda, selgus, kuidas tulevad leibkonnad oma sissetulekuga majandades toime. 

Leibkonna koosseisu arvestav kuusissetulek (ekvivalentnetosissetulek) oli aastal 2020 suurim Harjumaal – 1337 eurot, järgnesid Tartumaa 1202 ja Raplamaa 1159 euroga. Väiksemad sissetulekud on Ida-Virumaal – 918 eurot – ja Valgamaal – 963 eurot. Vahe suurima ja madalaima sissetulekuga maakonna vahel on 419 eurot. 

Kõikide maakondade võrdluses on aastaga märgatavalt suurenenud sissetulekud Pärnu- ja Jõgevamaal. Läänemaa on ainus maakond, kus sissetulekud on vähenenud.

Viis fakti vaesusest Eestis 

  1. Eestis oli aastal 2020 elatusmiinimum 220 eurot ja 48 senti, mis on absoluutse vaesuse piiri alus. 

  2. Aastaga on vähenenud nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendi võrra.

  3. Absoluutses vaesuses elas 2020. aastal ligi 28 700 inimest ehk 2,2% Eesti elanikest. Nende ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 220 eurot.

  4. Suhtelises vaesuses elas 2020. aastal 20,6% Eesti elanikest, kelle ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 631 eurot.

  5. Ilmajäetust koges 2021. aastal 4,9% ühiskonnast.