Kallas kalli elektrihinna valguses: jätame ära eelmise valitsuse poolt kokkulepitud aktsiisitõusud (17)

Seeder küsis peaministrilt, kas rohepöörde eesmärkidega on kõik korras, kas need on realistlikud tähtajad, mõistlikud hinnad, võimetekohased ühiskondadele ja kas Euroopa Liidu CO2 emissiooni kvootidega kauplemise poliitikat ei ole vaja muuta.

Kallas selgitas, et elektri hind on tõusnud ja see on kindlasti murekoht, sest elektri hind on inimeste igapäevases elus oluline. Ilma elektrita me tänapäeval ei saa, samuti vajavad elektrit kõik ettevõtted, kes toimetavad.

Kallas ütles, et seos kliimapoliitika ja kvootide või elektri hinna vahel, ongi see, et tegelikult taastuvenergia allikatel kvoodi ostmise vajadust ei ole ehk taastuvenergia on turul igal juhul odavam. „Ehk siis pigem see elektri hinna tõus näitab, et peaks taastuvatesse energiaallikatesse rohkem investeerima, sest turuolukorras pääseb turule kõige odavam elekter,“ märkis ta.

Kallase sõnul on elektri hinna tõusu põhjuseks ühelt poolt see, et tegelikult taastuvenergia allikaid on olnud liiga vähe. On ka olnud erakordselt tuulevaikne suvi, lisaks sellele on Norras olnud hüdroelektrit vähem kui tavaliselt, mis on tavaliselt selle hinna alla toonud. Terve rida tarbijaid on sõlminud fikseeritud hinnaga lepingu, mis tähendab seda, et börsihind neid otseselt ei puuduta, lõigatakse ära need kõrged tipud. „Mis puudutab CO2 kvoote, siis kvoodi hind on tõepoolest tõusnud 30 eurolt 60-ni.“

Kallas märkis, et peame nägema võimalusi ette, kuidas elektri hinnatõusuga toime tulla just nendel, kellele see kõige valusamalt mõjub, aga looma ka samal ajal uusi taastuvenergia võimekusi.

„Me oleme kokku leppinud, et riik läheb hankima ka taastuvenergiat eraldi, mis annaks ilma toetusteta, ilma taastuvenergia tasuta ettevõtjatele kindluse, et nad võivad neid investeeringuid teha ja pääsevad oma elektriga igal juhul turule,“ ütles Kallas.

Kallas selgitas, et elektri hind kujuneb börsihinnast, võrgutasust, taastuvenergia tasust ja maksudest. „Tuleb vaadata, mida on meie võimuses muuta, mida meie võimuses muuta ei ole. Kui me räägime börsihinnast, siis see kujuneb börsil,“ märkis ta. Kallas ütles, et ta on veendunud turumajanduse toetaja. Ta arvab, et tegelikult on börsilt võimalik saada odavamat elektrit, kui me saame osaks põhjamaade turust, kus taastuvenergiat on rohkem.

Kallas selgitas, et esimene asi, mida valitsus teeb, on jätta ära eelmise valitsuse poolt kokkulepitud aktsiisitõusud. Varem on otsustanud, et 1. maist 2022. aastast aktsiisid tõusevad nii kütusel, elektril kui ka gaasil. Kallase sõnul on valitsus nüüd otsustanud selle ära jätta „Sellise seadusemuudatusega me tuleme riigikokku ja ma väga palun, et te seda seadusemuudatust toetaksite, et selline neljakordne tõus elektriaktsiisil jääks ära,“ ütles Kallas.

Peaminister vastas veel Indrek Saare esitatud küsimusele vastutuse kohta, Helmen Küti esitatud küsimusele riikliku teabe edastamise kohta kroonviiruse leviku piiramisel, Priit Sibula esitatud küsimusele vaktsineerimise korralduse kohta, Jevgeni Ossinovski esitatud küsimusele vaktsineerimise eesmärkide täitmise kohta.

Maaeluminister Urmas Kruuse vastas Rene Koka ja Ivari Padari esitatud küsimustele Maaelu Edendamise Sihtasutusega toimuva kohta.