USBEKISTAN: 50 kraadi kuumust, Timur ja oht end paksuks süüa

Kui mu paljurännanud vanemad kunagi iidsetel aegadel Kesk-Aasiast koju saabusid, õhkas ema igas teises lauses igatsevalt „Samarkand ja Buhhaara”. Neid võõra kõlaga linnanimesid kohtasin hiljemgi, kui lugesin Siiditeest ja Timuri vallutusretkedest ja mulla Nasreddini vempudest ning unistasin Pärsia lugematutest imedest. Nii ei kõhelnud ma hetkegi, kui reisifirma pakkumistest jäi silma Usbekistan. Siis tuli aga koroona ning igatsetud reis lükkus poolteist aastat hilisemaks.

Jõudes Taškenti, mille ajalugu ulatub juba 2200 aasta taha, tabab mind pisike pettumus, sest imeliste mosaiikidega kaunistatud mausoleumide asemel seletab silm vaid tavalisi nõukaaegseid kortermaju. Pole ka ime, sest 55 aastat tagasi (täpsemalt 26. aprillil 1966) raputas Usbekistani pealinna 5,1magnituudine maavärin, mille epitsenter tabas linna südant. Inimkaotusi oli ametlike andmete järgi vähe, kuid suurem osa hooneid hävis ning Taškent ehitati üles tüüpilise nõukogude linnana. Maavärinat tuletab meelde Vapruse väljak, mille keskel on ehe sotsrealistlik skulptuur usbeki perekonnast, taamal pannoo linna ülesehitamisest sõbralike vennasrahavaste abil.