Toidu kaasa ostmisest tekib palju pakendiprügi, mida saaks vältida.

Foto: Bringback
Uudised
25. august 2021, 15:54

PAKENDIPRÜGIST VABAKS: Bringpack loob 250 korjeautomaadiga üle-eestilise korduskasutatavate toidupakendite ringlussüsteemi

Balti Jaama Turul ja Patarei Merekindluses pilootprojektiga tuntust kogunud toidupakendite ringlussüsteem Bringpack asub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse abil arendama korduskasutatavate pakendite ringlussüsteemi Tallinnas ja Tartus.

Bringpacki eesmärk on pakkuda lahendusi ühekordsete toidupakendite asendamiseks korduskasutatavate toidupakenditega. Bringpack kasutab pakendite korjeks Eesti iduettevõtte Cuploop poolt arendatavat korjeautomaati.

„Esimese etapi eesmärgiks on paigaldada 2022. aasta sügiseks Tallinnas ja Tartus 100–120 korjeautomaati kohtadesse, kus liigub kõige enam inimesi ning tekib ka kõige rohkem ühekorrapakendi prügi,“ tutvustab plaani ringmajandusettevõtte Bringpack asutaja Rasmus Rask. „KIKi otsus toetada 250 korjeautomaadi paigaldamist võimaldab luua järgneva kahe aastaga väga laia võrgustiku ning muuta ringluspakendite kasutamise ja tagastamise igaühele mugavaks. Usume, et sarnaselt pudelitaara taaskasutussüsteemile saab igapäevaseks normaalsuseks ka toidupakendite ringkasutus,“ lisab Rask.

Pakendiprügi vältimine           

Pealinnas tuntust kogunud Bringpack on heaks alternatiiviks papist, plastist, bambusest või suhkruroost ühekordsetele nõudele. Balti Jaama Turul ja Patarei Merekindluses on Bringpacki nõusid kasutatud suve jooksul enam kui 35 000 korral. Iga kasutuskord on seejuures säästnud keskkonda ühekordsest pakendist. Bringpacki klientideks on restoranid, baarid ja kaupmehed, kes soovivad kliendile toitu kaasa müüa või serveerida keskkonnasäästlikult.

Bringpacki idee taga on tõsiasi, et igasuguse pakendiga kaasneb ühiskonnale kulu ning korduskasutatav pakend on keskkonnale sõbralikum lahendus. Kuigi paljud sorteerivad hoolikalt plastist, metallist ja klaasist pakendeid, pole üldse kindel, kas need materjalina uuesti ringlusse võetakse, põletatakse koostootmisjaamades või ladestatakse koos muu prügiga aastasadadeks. Korduskasutamine on ainus tulevikulahendus, mis loob eelduse maapõue ressursside kokkuhoiuks ning kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks. Uuringute kohaselt on korduskasutatavate pakendite jalajälg ühekordsete nõude omast väiksem, kui need ringlevad vähemalt 10 korda. Bringpacki pakendite ringluseks on arvestatud 40-50 korda.

Kuidas pakendiringlus töötab?

1. Restoran tellib Bringpack pakendeid ning pakub klientidele valiku, kas osta toitu kaasa ühekordses pakendis  või korduskasutatavas Bringpack pakendis.
2. Kui klient valib Bringpacki, maksab ta selle eest väikese pesuraha ning ka deposiidi 2€.
3. Peale kasutamist viib klient pakendi lähimasse Bringpack automaati ning saab deposiidi tagasi oma pangakaardile või telefoni makseäppi. Bringpack korjab pakendid kokku, peseb puhtaks ning saadab järgmisele ringile. Ja nii 1000 korda!

Kes on Bringpacki taga?

Bringpacki asutajad on ettevõtjad Rasmus Rask ja Priit Mikelsaar. Nende varasem kogemus ringmajandusettevõtlusest sai alguse 2004. aastal, kui koos Heateo SA, Eestimaa Looduse Fondi ning Caritas Eestiga asutati sotsiaalne ettevõte Uuskasutuskeskus. Lisaks on nad koos loonud ja üles ehitanud ökojäätise brändi La Muu.

Bringpack osales SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse siseriiklikus keskkonnaprogrammis, kus toetust sai 719 projekti ja jagati 1 017 717 eurot. Seejuures rahastati ringmajanduse valdkonnas 21 projekti. Lisaks Bringpackile toetati jäätmete jätkusuutliku kasutuse väljatöötamist, tekstiilijäätmete taasringlust, rohelisi projekte koolides ja lasteaedades, tööstusjäätmetest biolagunevate materjalide tootmist ning parandustöökoja loomist. 

Bringpacki projekt „Korduskasutatavate toidupakendite ringlussüsteemi rakendamine Tallinnas ning tarbimise sõlmpunktides üle Eesti“ sai KIKilt toetust 115 000 eurot.