Millisel juhul saab maaomanik oma metsamaadel võõraste liikumist keelata?Foto: Aldo Luud
Helen Serka-Sanchez 8. august 2021 11:30

„Elame talus küla servas. Seene- ja jahihooaja alates on tihti üle meie karjamaa näha liikumas täiesti võõraid inimesi, kes suunduvad meile kuuluvasse metsa. Las inimesed käivad metsas, aga see jahipüsside kõmmutamine on teinekord üsna pealetükkiv. Kas saame jahipidamist oma maadel piirata?“ soovib teada Maarika Koselt.

Küsimusele vastab Helen Holtsman, keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist

Kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest.

Võõral maatükil võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui omanik ei ole määranud teisiti. Kui omanik soovib piirata oma maal liikumise, peab see olema selgelt väljendatud, näiteks maa-ala piirdeaiaga ümbritsedes või andes soovist teada vastava sildiga.

Ainsana ei saa maaomanik keelata liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, ka kallasrajal. Kallasraja võib tõkestada põhjendatud vajaduse korral, nagu loomade karjatamine või maa kuivendamine. Kui maaomanik tõkestab kallasraja, peab ta tagama sealt siiski läbipääsu. Looduskaitsealal määrab liikumispiirangud kaitse-eeskiri.