Foto: Pildid Marju Kõivupuu, Aldo Luud, Kersti Eero, Eleri Lõhmus/Valgamaalane
Kersti Eero 30. juuli 2021 17:55

„Mõni põrgutee võiks ju olla sillutatud ka heade ja hariduslike kavatsustega,“ arvab kultuuriloolane Marju Kõivupuu. Raamatus „Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maastikul“ keskendub ta koobastele, kus rahvapärimuste järgi on toimetanud vanapaganapere. Enamik Eesti liivapaljandeid ja sestap ka uhkemaid koopaid jääb Lõuna-Eestisse, aga neid leidub ka põhjaranniku paekivipaljanditel ning oma põrgu on olemas ka Saare- ja Hiiumaal. Pikem põrgutee tuleb ette võtta neil, kes elavad Lääne- või Kesk-Eestis. Õhtuleht valis raamatust kuus kohta, kuhu Vanapagana jälgi ajama minna. Ainult pidage meeles, et põrgurahvast ei maksa solvata, sest nad maksavad kurjalt kätte.

„Mõni põrgutee võiks ju olla sillutatud ka heade ja hariduslike kavatsustega,“ arvab kultuuriloolane Marju Kõivupuu. Raamatus „Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maastikul“ keskendub ta koobastele, kus rahvapärimuste järgi on toimetanud vanapaganapere. Enamik Eesti liivapaljandeid ja sestap ka uhkemaid koopaid jääb Lõuna-Eestisse, aga neid leidub ka põhjaranniku paekivipaljanditel ning oma põrgu on olemas ka Saare- ja Hiiumaal. Pikem põrgutee tuleb ette võtta neil, kes elavad Lääne- või Kesk-Eestis. Õhtuleht valis raamatust kuus kohta, kuhu Vanapagana jälgi ajama minna. Ainult pidage meeles, et põrgurahvast ei maksa solvata, sest nad maksavad kurjalt kätte.

Viimsis Lubja mäe astangu servas, sajakonna meetri kaugusel Viimsi ülemisest tuletornist asuv Kuradikoobas on rahvasuus tuntud veel paljude nimedega - Tondiauk, Tontauk, Paganaurg, Karukoobas, Röövlikoobas. Arvatavasti on koobas kaevatud sõjalisel otstarbel kas Liivi sõja (tublisti üle 400 aasta tagasi) või Põhjasõja (300 aastat tagasi) ajal ning oletatakse, et see on olnud kasutusel nii laskemoonalao kui pelgupaigana.

Suulise ajaloopärimuse järgi on aga koopad tekkinud seetõttu, et 1861. aastal Tallinn rajatud klaasivabrik vajas liiva. Arvatud on sedagi, et krahv Alexander Buxhoeveden (1818-1874), kes lasi ehitada mõisa praeguse peahoone, hoidis koopas laevadelt röövitud varandust - siit ka nimi Röövlikoobas. Teisalt arvatakse, et varandust on koopasse peidetud juba ammu enne Liivi sõda.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99