Anneli Ohvril (pildil) kinnitab: „Meie ei anna alla. Mina olen väga suur Eesti fänn ja ka keskkonna toetaja, seega ma tahaksin, et läbi maailmakoristuse oleks Eesti maailmas suur ja ka keskkonna seisund paraneks.“

Foto: Erki Pärnaku
Eesti uudised
7. juuli 2021, 15:51

MAAILMAKORISTUSPÄEV OTSIB ETTEVÕTJATELT TUGE! Kas on oht riigi toetusest ilma jääda? (5)

Maailmakoristuspäeva korraldajad kutsuvad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid annetama, et nad saaksid oma tegevust jätkata. Kuigi lisatoetuse otsimine pole mittetulundusühingutes haruldane nähtus, vihjab korraldusmeeskonna Lets Do It World tegevjuht Anneli Ohvril, et ainult riigi toetusele lootma jääda ei saa.

Maailmakoristuspäeva korraldajad kohtusid 6. juulil peaministriga ning esitasid palve 250 000 euro suurusele toetusele, mis oleks Maailmakoristuse põhirahastus. „See ei kata küll kõiki kulusid, sest Lets Do It World tegutseb aastaringselt, aga Maailmakoristus on selge prioriteet. 250 000 aitab meil läbi viia Maailmakoristuse koordineerimist ning globaalseid turundus- ja meediakampaaniaid ja püstitada Eestisse meediakeskus. Ilmselt saab seda kasutada uue veebilehe ja registreerimissüsteemi üles seadmiseks,“ räägib Ohvril.

Mis saab siis, kui riik raha ei leia? „Maailmakoristus toimumata ei jää. Ettevalmistused juba käivad. Kui riigi toetust ei tule, jääb kahvatumaks ülemaailmne kommunikatsioon ja Eesti osa selles. Mis seal salata, kui Maailmakoristus jääb pikaks ajaks rahastuseta, siis võib ka juhtuda, et tuleb see anda üle võimekamatele riikidele, kes on rahaliselt paremas seisukorras,“ ütleb Ohvril.

Riik möönis korraldajatele, et koroona on riigi ressursid üsna piiri peale viinud, kuid nad katsuvad kuskilt toetusvõimalusi leida. Peaminister oli Ohvrili sõnul projekti suhtes väga positiivselt meelestatud ja võtab ka ise osa.

Kas Maailmakoristuse toimumisel tuleb tänavu ettevõtetele lootma jääda? „Maailmakoristus on kogu Eesti projekt ning me loodamegi, et ettevõtjad tulevad ka kaasa ja proovime ühiselt Eesti lipu Maailmakoristuse juurde kenasti püsti panna. Kahtlemata on see üks Eesti suurimaid brändiprojekte, tänu millele teatakse Eestit vähemalt 180 riigis. Ma arvan, et see on meie igaühe asi toetada midagi, mis teeks Eesti maailmas suureks,“ tõdeb Ohvril.

„Keskkond ja prügi ei tunne riigipiire. Me tunneme juba täna Eestis kliimasoojenemise mõju ning sööme ja joome iga päev endale sisse krediitkaardi jagu plasti. Kui me räägime keskkonnast, siis peame ühiselt koos töötama. Maailmakoristuse roll siin on katalüüsida koostööd ning aktiivsust. Meil on globaalne probleem, millega tuleb ka globaalselt tegeleda,“ selgitab ta ja kutsub projekti toetama globaalse haardega ettevõtteid. Ta lisab, et võrreldes tavaliste koristusprojektidega, on Maailmakoristuspäeva mõju suurem ega sisalda negatiivseid tagajärgi. „Selleks, et tekitada muutusi, on meil vaja kaasata vähemalt 5% iga riigi elanikkonnast,“ räägib Ohvril ja avaldab lootust, et ehk suudavad nad Maailmakoristuspäevaga selle muutuse maailma tuua.