Gotland: paradiisisaar põhjamaal (1)

„Sa pole Gotlandil käinud, kui sa pole vähemalt ühes kirikus käinud,“ ütleb giid Heli Kurist. Saaremaast veidi suuremal saarel elab 57 000 inimest ja tegutseb 92 kirikut. Üks neist asub Visby linnas, ülejäänud on laiali üle kogu saare. Varemed kinnitavad, et keskajal oli vähemalt 16 kirikut veel. 

„Gotland on Rootsi kõige kirikuterikkam maakond,“ tõdeb ligi 20 suve eestlastele Ojamaad tutvustanud Heli Kurist. Kuigi need keskaegsed pühakojad on ehitatud sama n-ö tüüpprojekti järgi aastatel 1100 kuni 1350, näevad nad välja väga erinevad. Oleneb, kui palju 1350. aastaks oli valmis ehitada jõutud, sest siis tuli saarele katk. Ja 11 aastat pärast katku jõudsid kohale taanlased. Ka Herman Sergo romaani „Vihavald“ keskseks sündmuseks on Visby linna vallutamine taanlaste poolt.

„Kui Eestisse tuli ristiusk tule ja mõõgaga, siis Gotlandi kaupmehed tunnistasid selle ise omaks. Nad said aru, et Euroopas on äri ajada tunduvalt lihtsam, kui oled teistega nii-öelda samas vennaskonnas,“  ütleb Heli. „Kui Eestit väevõimuga ristiti, saadeti Gotlandilt eestlastele relvaabi. Tolleaegne paavst lubas Gotlandi kirikuvande alla panna, kui nad ei lõpeta paganatele relvade saatmist.“ Kuigi ristiusk saabus Eestisse ja Gotlandile erinevalt, ühendab meid praegu see, et Eesti ja Rootsi on kaks kõige usuleigemat riiki Euroopas.