JUULIKUU MÄRKSÕNAD: tee vahet kimalasel, vapsikul ja vaablasel ning kus asuvad pealinna avalikud joogiveekraanid?

Kimalane, vapsik või vaablane?

Kimalane (Bombus)

Rahvapärased nimed: kumalane, metsmesilane, maamesilane.

Tundemärgid: Ümmargune ja karvane keha on enamasti mustade, erekollaste või punaste triipudega. Leidub ka vesihallide või pruunide triipudega liike.

Suurus: Emakimalased on 13–28 mm, isakimalased 7–24 mm pikad.

Pesa: Iga liik teeb pesa omamoodi. Maapinna sisse, nt hiireurgudesse, teevad pesa maa- ja karukimalane, talu- ja põldkimalased jällegi majaseina sisse ja pööningule, kivide vahel pragudes elavad kivikimalased.

Huvitav teada: Mürgiastel on ainult emakimalastel, isakimalased on täiesti relvitud. Kimalasi on umbes 200 liiki, neist Eestis elab alla 25.

Vapsik (Vespa crabro)

Rahvapärased nimed: vaablane, kes ta tegelikult pole.

Tundemärgid: Tagakeha kollase-pruunikirju, tiivad punakas-oranžid, rindmik pruun, pea kollane, tumedad silmad on c-kujulised. Tunneb ära herilasetalje järgi.

Suurus: Kuninganna 35 mm, töölised 18–25 mm, isased 21–28 mm.

Pesa: Tavaliselt elavad nad puuõõnsuses, kuid teinekord ka maja katusealuses.

Huvitav teada: Täiskasvanud vapsik toitub nektarist ja taimemahlast, kuid vastseid toidab teiste putukate, nt kärbestega. Vapsik on Euroopa suurim herilane, kes paljudes riikides on kantud punasesse raamatusse.

Karusvaablane (Cimbicidae)

Rahvapärased nimed: Tihti aetakse segamini vapsikuga.

Tundemärgid: Esmasel vaatlusel meenutab ta karvutu tagaosaga mesilast. Enamik liike on mustad või kollase- ja mustakirjud. Rindmik ja tagakeha on vaablasel jäigalt ühendatud.

Suurus: 8–25 mm.

Pesa: Enamasti munevad nad oma vastsed puulehtedele. Kõige enam leidub neid pajul, paplil, kasel ja ka hekitaimedel.

Huvitav teada: Vaablane teeb lennates päris valju häält, kuid on inimesele täiesti ohutu. Neid putukaid võib leida kogu maailmast. Tuvastatud on 170 karusvaablase liiki.

Vaata ka võrdlevat tabelit galeriist!

Instagrami konto, mida me armastame: @taskufeminist

Taskufeminist kirjutab: „Keel on väga võimas mehhanism, mis kujundab seda, kuidas me maailma näeme ja kuidas sellesse suhestume.“ Konto juhib tähelepanu ühiskonnas tavapäraseks muutunud mõttemallidele, mis näitavad naisi meestest alusetult kehvemana. Näiteks, justkui ei oskaks naised juhtida hästi autot jms. Mõtteainet pakub ka, kuidas on menstruatsioon kujunenud tabuteemaks või miks ajaloo suurkujudeks on saanud mehed. Ainest kaasamõtlemiseks leiab palju!

Tallinna avalikud joogiveekraanid

Tallinna tänavatel annavad tasuta avalikud joogiveekraanid võimaluse kustutada kiirelt janu jooksurajal, täita veepudelit jalutuskäigul, pesta käsi või puuvilju. Puhas kõigile kättesaadav joogivesi on eriti tervitatav suvekuudel.

Avalikud joogiveekraanid on

• Viru tänaval

• Harju tänaval

• Politseipargis

• Järvevana tee kergliiklusteel

• Kadriorus

• Kalaranna teel

• Taani kuninga aias

• Löwenruh pargi lähistel Algi tänaval

• Kopli rannapromenaadi parkla kõrval

Tähtpäevad

2. juuli – heinamaarjapäev (tähistas heinateo algust)
6. juuli – rahvusvaheline musipäev
10. juuli – seitsmevennapäev (kui nüüd sajab, siis kallab seitse päeva jutti)
11. juuli – maailma rahvastiku päev
14. juuli – rahvusvaheline haipäev
20. juuli – rahvusvaheline malepäev
30. juuli – sõprusepäev

Päike tõuseb ja loojub

1. juuli: tõuseb 04.09 ja loojub 22.41
5. juuli: tõuseb 04.13 ja loojub 22.37
12. juuli: tõuseb 04.24 ja loojub 22.28
19. juuli: tõuseb 04.37 ja loojub 22.16
26. juuli: tõuseb 04.52 ja loojub 22.02

Kuufaasid

Poolkuu (viimane veerand): 2. juuli
Kuu loomine: 9. juuli
Poolkuu (esimene veerand): 17. juuli
Täiskuu: 24. juuli