RAHVUSLIKU EHITUSE BAASTEADMISED: õppetöö käigus valmivad palksaunad, - elamud ja muud hooned. Foto: Erakogu
Uudised
9. juuni 2021, 18:51

Ilmunud ajakirjas Käsitöö aprill-mai 2021.

KANDIDEERI KOHE: käsitöö- ja pärandtehnoloogia kogukond ootab uusi liikmeid! (1)

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on aastakümnete jooksul välja arendatud käsitöö ja pärandtehnoloogia õpetamise ning uurimise keskus. Eelmisel aastal liideti omavahel pärandtehnoloogia ja pärimusmuusika ning nüüd on võimalik õppida ka väga põnevat kultuuripärandi loovrakenduste eriala. 

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppekavad katavad pea kõik traditsioonilised käsitöötehnikad, -materjalid ja -oskused. Pärandtehnoloogia rakenduskõrghariduse õppekaval saab õppida nii traditsioonilist tekstiili, ehitust kui ka metallitööd. Spetsialiseerumismoodulid võimaldavad õppijatel leida töökohti näiteks koolitaja, muuseumitöötaja või hoopis ettevõtjana. Koolis on aja jooksul üha olulisemaks muutunud käsitöötehnikate ja meistrioskuste uurimine ning kohalike loodusmaterjalide traditsiooniline kasutamine ja tänapäevased väärindamise võimalused.

Uus magistriõppekava

Kõige värskema uuendusena sündis 2020. aastal pärandtehnoloogia ja pärimusmuusika magistriõppekavade liitumisel kultuuripärandi loovrakenduste magistrikava. Õppekava programmijuht Kristi Jõeste sõnab: „See uus magistriõpe väärtustab traditsiooniliste praktikate hoidmist, uurimist ja kaasajastamist – käsitööline ja muusik on ühed maailma vanimad ametid, mis inimestele rõõmu valmistavad ja aitavad neil eluraskustest üle olla!“ Loovrakenduste magistrikavale õppima asumise eelduseks on väga hea käeline või muusikaline vilumus. Selles õppeprogrammis ei ole tehnikapõhiseid aineid, vaid pakutakse eelkõige tuge uurimisoskuste arendamisele. Nii püstitatakse magistritööde ja -projektide eesmärgid selliselt, et need saaksid toetuda isiklikele kogemustele ja teadmistele tuginevale praktikapõhisele uurimisviisile. Taoline insider’i keskendumine küsimusele „kuidas?“ eristub mõnevõrra teiste humanitaarteaduste metodoloogiatest, kus rõhk ei ole oskustel. See õppekava pakub aga vastupidist.

MUUSIKA JA KÄSITÖÖ: uuel magistriõppekaval õpivad kõrvuti pärimusmuusikud ja käsitöölised. Foto: Kristi Jõeste

Õpingud viivad ka välismaale

Koolil on aastate jooksul välja arenenud rahvusvaheline võrgustik koolidest ja uurimiskeskustest, kus tuntakse sarnaselt Viljandi Kultuuriakadeemiaga huvi pärandi uurimise ja loova rakendamise vastu. Nii võivad huvilised üliõpilased käia Norra mägikülas kangast kudumas, Göteborgis iidset võlvmüüri ladumas või Helsingis käsitöö õpetamise saladustesse süvenemas.

Suur sõpruskond ja maailma päästmine

Astri Kaljus, pärandtehnoloogia õppekava vilistlane:

„Viljandis omandatud rakenduskõrgharidus andis mulle teadmise sellest, kui rikkalik ja detailirohke on meie tekstiilipärand. Kõige rohkem rõõmustan kahe õpiaja vältel kogunenud sõpruskonna üle. Magistriõpingud andsid mulle põneva uurimissuuna, millega edasi tegeleda. Mina uurisin kõige vanemaid kangasäilmeid, mis Eesti maapõuest päevavalgele on tulnud. Probleemid rekonstruktsiooni-lõngade leidmisega viisid uurimistöö rohkem materjalipõhiseks. Nüüdseks olen tegelenud erinevate tekstiilikiudude ja kohaliku lambavilla väärindamisega, samuti taaskasutuskiudude käitlemisega ehk siis väikest viisi maailma päästmise ja parandamisega.“

Tikkimisest pronksi valamiseni

Kadi Vingisaar, kultuuripärandi loovrakenduste õppekava magistrant:

„Saan seminarides toimuvate vestluste käigus väga laia teadmiste pagasi, meie arutelud õpingukaaslaste ja õppejõududega looklevad tikkimisest pronksivaluni välja. Seeläbi tekib võimalus esitada küsimusi valdkondade kohta, millega ma pole varem kokku puutunud, ja selle läbi kasvada. Näen, kuidas üksteist toetades ja endale ka võõrastel teemadel kaasa rääkimine kasvatab meist igaühest oma valdkonna asjatundjad.“

Kadi Vingisaar Foto: Kadi Vingisaar

Hea teada!

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias saab käsitööalast kõrgharidust omandada järgmiselt:

  • Pärandtehnoloogia bakalaureuseõppekaval (õppeaeg 4 aastat)

  •        Rahvusliku tekstiili erialal (vastuvõtt 2022. aastal)

  •        Rahvusliku ehituse erialal (vastuvõtt 2021. aastal)

  •        Rahvusliku metallitöö erialal (vastuvõtt 2021. aastal)

  • Kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekaval (õppeaeg 2 aastat)

  • Kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppekaval (õppeaeg 2 aastat)

Kõigil õppekavadel on võimalik õppida kaugõppe vormis, ehituse ja metalli erialadel ka päevases õppes. Dokumentide vastuvõtt toimub 30. juunini 2021. Vastuvõtukatsed toimuvad igal aastal juuli alguses.

Kõigil õppekavadel on oluline roll praktikal. Iseseisev või juhendatud praktiline tegevus annab hea ettekujutuse valdkonnas toimuvast. Praktika loob sidemed võimalike tööandjatega ja võimaldab testida uusi arendusideid.

Loe lisaks www.kultuur.ut.ee või küsi nõu otse õppekava programmijuhi käest.