Rahanutikus

Paljuräägitud indeksfondid – kuidas ja miks neisse investeerida? 

Piret Reiljan, 24. oktoober 2021 10:21
LIHTNE VALIK: Indeksfondide puhul kõige parem see, et ei pea stressi tundma, millal on õige aeg osta.Foto: Vida Press
Pensionifondidega seoses, aga ka laiemalt kuuleb sageli soovitust investeerida hajutatud ja madalate tasudega indeksfondidesse. Lisaks pensionifondidele saab indeksitesse panustada ETFide ehk börsil kaubeldavate fondide kaudu. Neist täna lähemalt räägimegi.

Väikeinvestor, blogija ja rahatarkuse treener-koolitaja Jekaterina Tint selgitab, et alustada tuleks sellest, et leiad endale sobiva ETFi. Edasine ostuprotsess sõltub juba pangast või maaklerist, mida osakute ostuks kasutada. „Tuleb arvestada, et pankades on ETFi ostu tehingutasud suhteliselt kõrged, tavaliselt alates üheksast eurost tehingu kohta. Seega, et panga kaudu investeerides oleks teenustasu mõistlik ehk alla ühe protsendi tehingu väärtusest, tuleks korraga investeerida vähemalt 900 eurot.“ Tint lisab, et väiksema teenustasuga on võimalik ETFidesse investeerida LHV kasvukonto kaudu ning ilma tehingutasudeta ja madalate tasudega indeksfonde leiab ka näiteks Swedbanki Roburi fondide seast.

Samal teemal

Tint ise on investeerinud mitmetesse ETFidesse. „ETFe kasutan portfellis peamiselt selleks, et investeerida aktsiate indeksfondidesse,“ sõnab ta. Pikaajaliselt investeerib ta ETFide kaudu dividendiaktsiatesse, et portfellis oleks regulaarne positiivne rahavoog, ning ka laiemalt arenenud ja arenevate riikides aktsiatesse, et maailma aktsiaturgudega kaasa sõita.  Arenenud riikide ETFide hulka kuuluvad näiteks USA, Jaapani, Suurbritannia ja Prantsusmaa  ettevõtete aktsiad, arenevate riikide ETFide alla aga Hiina, Taiwani, Lõuna-Korea, India jt riikide ettevõtete aktsiad. „Investeeringuid olen seega hajutanud maailma eri regioonide vahel, et saada kasu sõltumata sellest, mis regiooni aktsiaturul kasv toimub.“

Tint räägib, et kuigi ETFide hulgast on võimalik leida kohe selliseid, mis sisaldavad nii arenenud kui ka arenevate riikide aktsiaid, on tema otsustanud, et valib pigem mitu erinevat ETFi. „Nii saan veidi spetsiifilisemaid valikuid teha ja investeerida nendesse erinevatel aegadel. Eesmärk on saada paremat tootlust, millega võib aga kaasneda ka suurem risk.“

Märten Kress Foto: Erakogu

Algajale sobib pigem laiapõhjaline ETF

Investor Märten Kress soovitab oma blogis dividendinvestor.ee algajal valida laiapõhjalise ETFi. See on selline börsil kaubeldav fond, mis järgib võimalikult suurt hulka investeerimisvõimalusi sisaldavat alusindeksit. Miks laiapõhjaline? Sest kitsama varaklassi, sektori või piirkonna valimine suurendab ebaõnnestumise riski. „Puht tõenäosuslikult tasub algajal jätta igasugu kitsa majandussektori, riigi, investeerimisstiili ja muud niši-ETFid ajaks, kui ta on turgu tundma ja tunnetama õppinud. Teine ja mitte üldse vähem oluline tegur on ka tõsiasi, et mida spetsiifilisema ja kitsama ETFiga on tegu, seda suurem on hinnakõikumiste ulatus ja kõrgemad on ka kulud,“ selgitab Kress blogis. 

Ta toob laiapõhjalistest aktsiaturgude ETFidest välja Vanguard FTSE All-World UCITS ETFi, iShares Core MSCI World UCITS ETFi, iShares MSCI World UCITS ETFi (Dist) ja db x-trackers MSCI World Index UCITS ETFi 1C ning võlakirja-ETFidest näiteks iShares Euro Aggregate Bond UCITS ETFi ja iShares US Aggregate Bond UCITS ETFi.

Kressi teine soovitus on otsustada, kas pidada dividendimakseid oluliseks või mitte. Sarnaselt tavaliste investeerimisfondidega saab ka ETFide puhul valida, kas paigutada oma raha sellisesse fondi, mis laekunud dividendid regulaarselt välja maksab (distributing) või sellisesse, mis dividendid automaatselt edasi investeerib (accumulating/capitalizing).  „Osale investoritest, näiteks mulle, lihtsalt meeldib mõte regulaarselt kontole laekuvast omanikutulust ja valikuvabadusest. Teiste jaoks on esialgu imepisikesena näivad dividendilaekumised aga pigem igavene tüütus,“ selgitab ta.

Kolmas soovitus on, et kui säästad eurodes, siis on kuluefektiivsem ka ETFi eurodes investeerida. „Juhul, kui lähed oma säästetud eurode eest ostma näiteks USA dollarites kauplevat ETFi, tuleb sul silmitsi seista valuutavahetuse „peidetud“ kuluga,“ selgitab investor.

Kristi Saare Foto: PAUL MEIESAAR PHOTOGRAPHY

Kõige tihedamini rakendatakse ETFidesse investeerimisel ostuhinna keskmistamise strateegiat. See tähendab, et investeeritakse korrapäraselt, näiteks kord nädalas, kuus või kvartalis. „Ostud tehakse umbes sama summa eest: nii ostetakse veidi rohkem ETFi osakuid, kui hind langeb, ja vähem osakuid, kui hind tõuseb,“ selgitab Tint.

ETFid võimaldavad investeeringuid hajutada tuhandete väärtpaberite vahel, aga ka investeerida väga kitsalt valitud turgudele, kus on näiteks vaid mõnikümmend väärtpaberit. Tint toonitab, et siinkohal on väga oluline ETFi nn kapoti alla vaadata, et millega tegu on. „Mida kitsam on turg, seda suurem on risk ja seda olulisemaks võib osutuda moment, millal investeerimist alustatakse.“

Traditsiooniliste indeksfondide ehk globaalselt hajutatud aktsiate ETFide puhul kehtib reegel, et aktsiatesse investeerimise alustamiseks võib olla kehv aeg siis, kui investeerimise horisont on lühike, näiteks alla kümne aasta. „Keegi lihtsalt ei tea, millal järgmine suur langus või kriis tuleb ja kui kaua see kestab. Samas, ka õiget ostuhetke või langust oodates võib osa tootlusest teenimata jääda. Seepärast kasutavadki investorid ostuhinna keskmistamist ja ajas hajutamist.“

Investor Kristi Saare meelest on indeksfondide puhul kõige parem see, et ei pea stressi tundma, millal on õige aeg osta. „Kui praegu on hinnad kallid, siis hiljem saab äkki odavamalt, ja kui praegu on odavad, siis saad nautida hinnatõusu edaspidi,“ selgitab ta, et kuna ajahorisont on pikk, siis pole mõtet lühiajalistel kõikumistel närve süüa. „Minu portfelli tuum on indeksites – hea lihtne iga kuu panustada, ei pea palju ise analüüsima ja aastakümned investeerimistarkust toetavad seda, et saad lõpuks hea tulemuse. Mu portfellis on esindatud Vanguardi kogu maailma indeks ja näpuotsaga tehnoloogiaindeksit ning dividendimaksjaid.“

Foto: Vida Press

Mis on ETF?

Börsil kaubeldav fond (Exchange Traded Fund ehk ETF) on sisuliselt investeerimisfond, mis järgib konkreetset indeksit. ETFid katavad laia hulka varaklasse alates traditsioonilistest börsil noteeritud ettevõtete investeeringutest kuni valuutade või tooraineteni. Samuti võimaldab ETFi struktuur investoritele ligipääsu lühikestele turgudele, kasutada võimendust ja mõnedes seadusandlustes vältida lühiajalist kapitalitulu maksustamist.

Allikas: admiralmarkets.com ja moneysmarterme.eu

Jekaterina Tint Foto: Robin Roots

Väikeinvestori ETFide portfell

Arenenud riikide aktsia-ETFidest olen valinud kaks fondi, mis investeerivad arenenud maailma tuntud aktsiaindeksi MSCI World nn tütarindeksite järgi. Fondid võtavad investeerimisel lisaks arvesse aktsiahindade kasvu ning finantsnäitajate põhjal ettevõtete kvaliteeti ehk momentum- ja kvaliteedi faktoreid. Viimase 20 aasta jooksul on need faktorid näidanud võrreldes tavalise arenenud riikide aktsiaindeksiga MSCI World paremat tootlust. 

Olen investeerinud ka Aasia riikide aktsiaturule, mille hulgas on näiteks Hiina aktsiaid. See on juba suurema riskiga investeering.

Suuremate osakaaludega ETFidest on minu portfellis:

- dividendifookusega ETF: iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETF;

- arenenud riikide ETFid: MSCI World Momentum UCITS ETF ja iShares Edge MSCI;

World Quality Factor UCITS ETF;

- Aasia arenevate riikide ETF: SPDR MSCI EM Asia UCITS ETF.

Allikas: Jekaterina Tint

***

Kuidas osta ETFi netipangas?

Kui osta ETFi kohaliku panga kaudu, siis internetipangas on tavaliselt eraldi börsil kaubeldavate fondide või ETFide menüü. Sealt saab soovitud ETFi leida selle täispika nimetuse järgi ning selle alt alustada ka ostutehingut ehk ostuorderi sisestamist. 

Kui pangal pole ETFide või börsil kaubeldavate fondide valikut menüüs, saab ostutehingu tavaliselt teha aktsiate ostu-müügi alt. 

Kui soovitud ETF valikus puudub, siis võib tihti pangale edastada soovi selle lisamiseks.

Ostuorderiks on vaja sisestada ETFi nimi või sümbol, soovitud osakute arv ning hind, millega soovid ostu sooritada. Valida saab turuhinnaga orderi ja limiitorderi vahel. Kui esimese puhul tehakse ost esimese börsil oleva hinnaga, siis viimase puhul toimub ost vaid siis, kui börsihind langeb orderis märgitud hinnani.

Allikas: Jekaterina Tint

***

Foto: Vida Press

Kust algaja infot leiab?

Kust saab ETFide kohta mugavalt infot, näiteks kui on soov rohe- või IT-sektori ettevõtete indeksisse panustada, aga ei tea, kust alustada?

Kõige lihtsam on alustada ETFide valikuga tutvumist portaali justetf.com kaudu. Sealt leiab loetelu Euroopas asutatud ETFidest, mis on Eesti väikeinvestoritele kättesaadavad, ning on mugav võimalus filtreerida ETFe varaklasside, sektorite ja eri strateegiate lõikes. Sealt võib välja sõeluda mitmeid ETFe, mida edasi juba täpsemalt uurida.

Allikas: Jekaterina Tint, kes peab eesti ja vene keeles rahatarkuse blogi moneysmarterme.eu

Samal teemal

05.11.2021
PÕHJALIK LUGEMISNIMEKIRI: nende raamatutega võid muuta mõtteviisi, mis aitab rikkaks saada
02.11.2021
PUUST JA PUNASEKS: kuidas alustada investeerimist Balti börsile?
23.10.2021
LAPS RAHATARGAKS! Kaasa pere noorimad varakult rahateemadesse
01.10.2021
Hea teada! Ühisrahastuses saab alustada investeerimist vaid kümne euroga