19. aprillil ilmunud artiklit on täiendatud võistlustöödega 6. ja 31. mail.
SUUR KONKURSS „VAHVAD KRATID“ | Ajakiri Käsitöö ja kirjanik Evelin Kivimaa kutsuvad krattima: valmista oma kätega võluolend ja võida ägedaid auhindu!
Veel on jäänud viimased päevad, et osaleda kratikonkursil! Ajakiri Käsitöö ja kirjanik Evelin Kivimaa kutsuvad osalema konkursil „Vahvad kratid“. Ootame hiljemalt 12. juuliks konkursile enda valmistatud võluolendeid – ägedaid eesti kratte! Vaata loo lõpust esimesi toredaid võistlustöid: kelle saba valmis laisavöö tehnikas ja millise krati saab üksikust sokist.
Tööd peavad olema tehtud käsitsi. Oodatud on eri tehnikates valminud kratid. Lisa töö juurde valmimise lugu, kasutatud töövõtete tutvustus ning autori nimi, vanus ja kontaktandmed.
Saada fotod ja info hiljemalt 12. juuliks 2021 e-posti aadressile [email protected].
Konkursile laekunud töid on toimetusel õigus kasutada Käsitöö ajakirjas ja Käsitööga seotud publikatsioonides.
Ole kiire ja pane oma töö teele!
Lisainfo: [email protected]
Kõige vahvamate krattide meisterdajate vahel lähevad jagamisele viis Evelin Kivimaa lasteraamatut „Kratitüdruk Krata aitab libahundikutsikat“ (Argo, 2021) ja palju teisi auhindu. Loe raamatu kohta lähemalt siit! Raamat ilmub ka vene keeles. Vaata lähemalt siit!
ABRAKADABRAKARSUMM! Meisterda koos perega!
Kirjanik Evelin Kivimaa: „Erinevalt ükssarvikutest või päkapikkudest on kratt sedasorti võluolend, keda inimene suudab teha omaenda kätega. Vanarahvas räägib, et krati tegemiseks läks käiku kõik, mis kätte sattus: mädanenud aiateibad, rääbakas saunaviht, vana luuakonts jne. Tagatipuks läks valmistaja neljapäeva õhtul ristteele ja vilistas: siis tuhises kohale vanapagan, kes puhus kratile hinge sisse. Vahetuskaubaks tuli anda kolm tilka verd. Seepeale ärkas kratt ellu ja lendas taeva all, saba sädemeid pildumas, tassides võõrastest panipaikadest oma peremehele varandust kokku. Hiljem ähvardas aga vereandjat õudne saatus: vanatühi tuli tema enda hinge järele! Lisaks nõudis kratt kogu aeg tööd. Kui peremehel polnud talle uusi ülesandeid anda, siis käänas kratt enda loojal kaela sootuks kahekorra.
Ent kes ütleb, et tänapäeval peaks kratti tegema samamoodi nagu vanal ajal? Võib ka sootuks teisiti ja rõõmsamalt! Minu kirjutatud lasteraamatutes seikleb ringi oranži juuksepahmaka, erkroheliste silmade ja pika kollase-oranžitriibulise sabaga kratitüdruk Krata. Õde-venda Triinu ja Kusti valmistasid ta oma kätega niimoodi: „Millest siis teha üks tore kratt? Üks on igatahes kindel – tema sabaks saab kohev kollase-oranžitriibuline tolmuhari, mis on tehtud värvitud linnusulgedest. Kerge kummipall sobib kenasti pea jaoks. Keha saab teha tühjast padjapüürist, mille täitmiseks kõlbab aidast leitud kotitäis lambavilla. Aidast leiab muudki tarvilikku, näiteks krati juuste jaoks mitu tokki pehmet oranži lõnga ning terve kotitäie Triinule väikeseks jäänud riideid. Majast korjavad lapsed kokku katkiläinud lemmikmänguasjade tükid, lisaks veel plastiliini ja savi, mõned tühjaks saanud viltpliiatsid ja ilusad nööbid. Kogu krati-kraami tassivad lapsed maja lakka: seal ei jää nende varandus kellelegi ette ning pole ka ohtu, et see märjaks saab.
Järgmise neljapäeva õhtul ronivad lapsed taas lakka, et sättida kokku krati keha. Triinu ja Kusti õmblevad, lõikavad, rebivad, kleebivad, naelutavad, klammerdavad, sõlmivad, värvivad, joonistavad, voolivad, topivad, pusivad ja pusserdavad. Niimoodi pikki tunde järjest, nii et lapsed hakkavad juba väsima. Ent enam polegi palju teha: ainult mähkida punast villast lõnga ümber krati keha, et sellest saaksid tekkida veresooned. Kõige viimaks panevad lapsed krati rinnakorvi vasemale poole punase lõngakera, et sellest saaks süda. Valmis!“
Kratitüdrukule hinge sisse puhumiseks kasutasid Triinu ja Kusti veretilkade asemel punast maasikamahla. ABRAKADABRAKARSUMM – ja võluolend ärkaski ellu! Et krati töö mitte kunagi otsa ei saaks, andsid lapsed talle toreda ja lõppematu ülesande: et Krata oleks nende sõber!
Ehk tahaksid sinagi teha endale oma krati? Just niisuguse ja sellistest materjalidest, nagu sulle meeldib. Mida rohkem kratte, seda lõbusam!“
***
Tutvu esimeste vahvate võistlustöödega!
Loominguline kratt
Melliste Algkool-Lasteaia 6. klassi õpilane Karola Karu valmistas nutikalt loomingulise krati. Selleks kasutas ta järgmisi asju: vanad püksid, kunstkarusnahk, joogikõrred, pastakad, nööbid, helmepael, rihmapannal, paber ja vana märk.
Juhendaja: Pille Saan
Loomingulise krati valmistas Melliste Algkool-Lasteaia 6. klassi õpilane Karola Karu. Juhendaja: Pille Saan.
Foto: ErakoguKratt, kes valmis üksikust sokist!
Krati valmistas Melliste Algkool-Lasteaia 4. klassi õpilane Emili Hass. Emili mõtles välja ka toreda kratijutu „Ahnus ajab upakile“ (klõpsa pildile, et seda täispikkuses lugeda või vaata pildigaleriist). Juhendaja: Pille Saan.
Kratitüdruk Krata, kelle saba valmis laisavöö tehnikas
Võistlustöö autor Katrin Paas (53): „Krati tegu algas sellest, et leida sobivat tooni kangas. Poes ju seda piirangute tõttu valimas käia ei saanud. Kuigi otsustasin, et kõike raamatus mainitut ma kratitüdruk Krata tegemisel ei kasuta, lihtsalt fantaasia ei vea välja, siis kere sai tehtud just nimelt vanast padjapüürist. Tegin paberist šabloonid, et proportsioonid paika loksutada, ja siis lõikasin kõik kehaosad välja. Välja arvatud saba. Õmblesin masinal käed-jalad-keretükid omavahel kokku, jättes vati sisse toppimiseks avad.
Krati sees on sünteetiline vatiin. See jäi suhteliselt ühtlane ja kui ei jäänudki, siis nikerdasin, kuni jäi. Teoorias oleks pidanud Kratal nägu juba enne õmblemist tikitud olema, aga käsi ei tõusnud, kuidagi näotud olid need tükid selles etapis. Kõik jupid said priskelt vatti täis. Ainult kõrvad täitsin pigem veidike, mitte priskelt. Õmblesin käed-jalad-kõrvad kere külge. Ikka veel ei paistnud kratil nägu!
Hakkasin talle riideid tegema. Kampsuni kudusin, teksad õmblesin enda vanadest teksapükstest. Teksadel on saba jaoks sabaauk. Seelik tekkis kunagi hiljem, kui sain rohelist kangast.
Kui punane kampsungi valmis, hakkas krati nägu juba mõttes ilmet võtma. Nägu on tikitud. Et silmad oleksid enam-vähem ühesuurused, siis kasutasin nende jaoks šablooni. Nina, suu ja tedretäpid tulid täpselt nii kuis tahtsid. Paari nõelapistega tekitasin varbad, sest esialgu polnud kindel, kas helesinised ketsid saabuvad postiga nädalate või kuude pärast. Varvastega jalad on poole rohkem jalad, kui varvasteta.
Ilusa lokkis soengu jaoks leidsin oranži lõnga, mida ei arvanudki oma varudes olevat. Lokkide saavutamiseks kudusin lõngast midagi sallitaolist, aurutasin ja kuivatasin seda, kuni lõng oli võtnud vajaliku kuju. Harutasin salli natukesekaupa ja õmblesin ilusad krussis lõngajupid juusteks. Pisut tegin kääridega lõikust ka.
Kõige suurem probleem oli saba, sest see pidi peale kärtsu kollase ja oranži värvi olema veel ka pehme. Kahjuks ei tulnud see pehme, vaid natuke isegi kange, aga sellega on hea vehkida! Saba on villasest lõngast laisavöö tehnikas heegeldatud peenike toru koos sabatutiga.
Krati küljes ei ole ühtki plastmassist ega muust kõvemast materjalist asja, et teda oleks hea nii päeval kui öösel kaissu haarata.“
Kommentaarid (0)