Tarbija

Internetipettused vohavad: lepingulõksud, survestamine ja fiktiivsed e-poed. Kuidas need ära tunda? (1)

Toimetas Annaliisa Köss, 26. november 2021 18:44
Fiktiivsed e-kaubamajad loovad mulje, nagu oleks tegemist veebipoega, kuid tegelikkuses ei ole pakutavaid kaupu kauplejal olemas ega ka kavatsust peale raha laekumist midagi tarnida. Foto: Roberto Cortese / Unsplash
Sageli arvatakse, et internetis levivad pettused ja petuskeemid on vaid kergeusklike jaoks, kuid ometi langeb nende ohvriks iga päev mitmeid inimesi. Euroopa Komisjoni andmetel on viimase kahe aasta jooksul veebipettusi kogenud 56% Euroopa Liidu täiskasvanud elanikest. Millistest pakkumistest tasub eemale hoida, selgitab EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Väga lihtne on tellida tooteid ja teenuseid kogu maailmast vaid paari hiireklõpsuga – see on internetist ostmise suur eelis. Paraku käib sellega kaasas suur tarbija kuritarvitamise oht. Internetipettuste alla ei kuulu vaid tõsised finantspettused või isikuandmete kuritarvitamine. Peamised pettused, mida inimesed igapäevaselt kogevad, on ebaausad kauplemisvõtted, lepingulõksud ning fiktiivsed e-kaubamajad.

Samal teemal

28.12.2021
ALLAHINDLUSED ALGAVAD! Millisel juhul on šoppamine õigustatud ja millal tasuks rahakotirauad kinni hoida?
07.06.2021
E-AHVATLUSTE KÜÜSIS: mis juhtub, kui loovutada tundmatule e-poele oma krediitkaardi andmed? Kuidas ostelda ohutult?
23.04.2021
Kannatanute kiire tegutsemine aitas kelmidele üle kantud raha tagastada
16.04.2021
Lugeja küsib: miks toimetab sama kuller mulle ühel päeval kaks pakki kahetunnise vahega?