Fiktiivsed e-kaubamajad loovad mulje, nagu oleks tegemist veebipoega, kuid tegelikkuses ei ole pakutavaid kaupu kauplejal olemas ega ka kavatsust peale raha laekumist midagi tarnida. Foto: Roberto Cortese / Unsplash
Tarbija
28. veebruar 2022, 08:14

Internetipettused vohavad: lepingulõksud, survestamine ja fiktiivsed e-poed. Kuidas need ära tunda? (1)

Sageli arvatakse, et internetis levivad pettused ja petuskeemid on vaid kergeusklike jaoks, kuid ometi langeb nende ohvriks iga päev mitmeid inimesi. Euroopa Komisjoni andmetel on viimase kahe aasta jooksul veebipettusi kogenud 56% Euroopa Liidu täiskasvanud elanikest. Millistest pakkumistest tasub eemale hoida, selgitab EL tarbija nõustamiskeskuses.

Väga lihtne on tellida tooteid ja teenuseid kogu maailmast vaid paari hiireklõpsuga – see on internetist ostmise suur eelis. Paraku käib sellega kaasas suur tarbija kuritarvitamise oht. Internetipettuste alla ei kuulu vaid tõsised finantspettused või isikuandmete kuritarvitamine. Peamised pettused, mida inimesed igapäevaselt kogevad, on ebaausad kauplemisvõtted, lepingulõksud ning fiktiivsed e-kaubamajad.

Edasi lugemiseks: