„Enesetäiendamine on olnud lihtsalt sisemine vajadus,“ ütleb Margit.Foto: ETKA Andras
Inimesed
16. märts 2021, 17:40

Artikkel ilmus Õhtulehe lisas Koolitus.

Aasta õppija 2020 Margit Soone: „Kavatsen ära proovida ka oma ettevõtte vedamise – muidu ei saa ju teada, kas see ka päriselt töötaks!“

„Õppimine on oluline inimese igal eluperioodil, ka viimasel veerandil,“ kinnitab aasta õppija 2020 tiitliga pärjatud Margit Soone. „Kuni leidub minu elukorralduse ja huvidega sobivaid paindlikke kursusi, kavatsen ikka ja jälle osaleda – need on alati põnevad uued algused. Minu jaoks on õppimine vaimse heaolu üks alustalasid.“

Täiskasvanuhariduse mullusel tähtsündmusel võttis hiidlane Margit Soone (59) vastu vabariikliku tunnustuse, enne seda oli ta juba valitud aasta kõige tublimaks õppijaks kodusaarel. Kohalike sõnul on ta pidevalt tegelenud enesetäiendamisega ja teinud seda ennekõike looduse vallas – seal näib tema teadmistejanu olevat lõputu: ettevõtlik naine on õppinud Luual metsatehnikuks, lõpetanud Suuremõisa tehnikumis looduskeskkonna korralduse eriala, õppinud Haapsalu kutsehariduskeskuses loodusgiidiks ja saanud sel erialal Kutsekojast ka 5. taseme kutsetunnistuse.

Hiiumaal on Margit Soonest aja jooksul saanud tunnustatud seenetark ja looduse tutvustaja – enesetäiendamisega ongi ta tegelnud peamiselt looduse vallas.  Foto: erakogu

Kodusaarel tuntud seenetark

Hiiumaal on Margit viimased kaheksa aastat korraldanud koostöös Palade loodushariduskeskuse ja Muku matkaklubiga sügisesi seenenäitusi ning alati väga rahvarohkeid seenematku. Aja jooksul on temast saanud kodusaarel tunnustatud seenetark ja kogukonnas on harjutud just tema käest selles vallas teadmisi nõutama.

Õpingud pole aga sellega kaugeltki ühel pool: Margiti plaanist pakkuda edaspidi väikeettevõtjana loodusgiidi teenust on välja arenenud mõte teha läbi alustava ettevõtja baaskursus Hiiumaa ametikoolis, ka tahab ta täiendada edasi oma fotograafioskusi ja nii nagu seni, tegelda ka edaspidi järjepidevalt keeleõppega. „Keelte õppimine on olnud mu hobi,” ütleb Margit, kes peale emakeele suudab rääkida ka vene, soome, rootsi, saksa, itaalia ja prantsuse keeles, mingil määral saaks hakkama ka portugali keelega. Arvata võib, et see loetelu ajapikku veel täieneb.

Miks ikka ja jälle koolipinki?

„Enesetäiendamine on olnud lihtsalt sisemine vajadus,“ ütleb Margit. Loodusgiidi ametit oli ta varemgi plaaninud õppima minna, sedapuhku sai otseseks ajendiks küll koondamine – nii et vahel võib sellest kasugi olla, saab ammuse plaani teoks teha, selle asemel, et nurka norutama jääda. Selleks ajaks, kui Margitil tekkis võimalus hakata taas koolis käima, olid teised küll juba paar kuud õppinud, aga söakal naisel õnnestus nendega liituda.

Nii sai ka loodusgiidi kutse omandatud ja usinal õppuril oli taas põhjust endaga rahul olla. Ennekõike selle rahuolu pärast ongi ta kõiki oma õpinguid alustanud. „Enesetäiendamine on muu hulgas andnud mulle kindlustunde astuda looduse tutvustajana inimeste ette, samuti julguse väljendada end ka võõrkeeltes – läbitud õpinguteta tunneksin end märksa ebakindlamalt. Kavatsen ära proovida ka oma ettevõtte vedamise – muidu ei saa ju kunagi teada, kas see päriselt ka töötaks,” rääkis ettevõtlik naine pärast aasta õppija tiitli vastuvõtmist.

Margit julgustab kõiki oma kunagi soiku jäänud plaanidele elu sisse puhuma või hoopis midagi uut ja huvitavat leidma. Foto: ETKA Andras

Ara kõhkle – lihtsalt alusta!

Margit julgustab kõiki oma kunagi soiku jäänud plaanidele elu sisse puhuma või hoopis midagi uut ja huvitavat leidma. Ka kinnitab ta, et sellest, kui teised on kursusel ehk rohkem kui poole nooremad, ei pea ennast üldse segada laskma. Ainult algus on ehk raske – aga ennekõike seepärast, et jagu tuleb saada iseenda kõhklustest-kahtlustest.

„Õppima tasub alati minna, ei maksa peljata oma vanuse pärast, ei maksa mõelda, kas ma ikka suudan-jaksan-jõuan. Tuleb lihtsalt alustada – edasi läheb kõik lihtsamaks, sest õppimine muudab inimese avatumaks ning viib kokku uute ja põnevate inimestega, kellega muidu ehk ei kohtukski,” räägib Margit ja tunnistab, et pideva arenguta ei kujuta ta oma elu ettegi. „Pealegi on koolides tänapäeval nii palju põnevat – mina võiksin õppida küll hauani. Kui kuskil midagi huvitavat ja enda jaoks arendavat näen, lähen kindlasti jälle.”