Ekspert selgitab: kuidas on tagatud pensionifondi paigutatud raha turvalisus? (3)

Esiteks on pensioni kogumisega tegelevate ettevõtete tegevus Finantsinspektsiooni range järelevalve all ning seda reguleerivad Eesti Vabariigi seadused.

„Kui ettevõte otsustab pakkuda pensionikogumise teenust, siis ei piisa ainult sellest, et suudetakse täita organisatsioonilisi ja tehnilisi nõudeid, vaid ettevõtte juhtidel peavad lisaks olema nii laitmatu maine kui ka vastavad kvalifikatsioonid. Pärast pensionikogumise teenuse pakkumiseks loa andmist hakkab Finantsinspektsioon pensionifondivalitseja üle järelevalvet tegema. Omakorda esitab ja avaldab ettevõte regulaarselt oma tegevuste aruandeid, teavitab pensionikogujaid nende pensionikontode olekust, investeeringute tulemustest jne,“ selgitab Luminori pensionide riskijuht Anton Skvortsov.

Suur osa pensionifonde haldavatest ettevõtetest tegeleb ka muude investeeringutega, kuid pensionifondidesse paigutatud rahaga ümberkäimise osas on neile kehtestatud erakordselt ranged nõuded. „Pensionifondide varasid ei hoita pensioniettevõttes, vaid erilises selleks mõeldud rolli täitvas pangas ehk depositooriumis. See tähendab, et kui ettevõte peaks mingil põhjusel äritegevuse lõpetama, näiteks pankrotti minema, ei mõjuta see pensionikogujate varade hulka. Sellises olukorras kantakse koguja varad üle teisele pensionifondivalitsejale ning pensioni kogumine jätkub,“ selgitab Skvortsov.

Sinu raha kuulub sulle

Pensionifondi kogutud raha kuulub pensionit koguvale inimesele, mitte pensionivalitsejale. Selle tulemusena ei ole näiteks pensioniettevõtte võlausaldajatel õigust esitada nõudeid pensionifondis olevale rahale.

„Depositoorium tagab pensionivarade lahususe fondivalitseja enda varadest ning hoiab silma peal nende varade investeerimisel ja haldamisel. Kui pensionifondivalitseja teeb ülekande, kontrollib depositoorium kõigepealt, kas see vastab seadustest tulenevatele nõuetele. Kui korraldus ei tundu asjakohane, siis seda ei täideta,“ räägib Skvortsov.

Pensionifondide varad on hajutatud

Pensioni kogumine hõlmab endas loomulikult ka investeerimisriski. Investeeringu väärtus võib nii kasvada kui kahaneda, mis tähendab, et investoril on võimalik saada tagasi vähem raha, kui ta algselt investeeringusse sisse pani. Küll aga üritavad nii seadused kui pensionifirmade poolt sätestatud meetmed seda riski minimeerida.

Seadused kindlustavad, et pensionifondide varad on hajutatud ehk investeeritud erinevatesse regioonidesse, instrumentidesse, sektoritesse, varaklassidesse. Lisaks on investeeringute suurused piiratud – näiteks ei ole lubatud investeerida rohkem kui 10% varadest ühe ettevõtte aktsiatesse. 

Tänu sellele ei vähene fondi väärtus oluliselt isegi siis, kui ühe investeeringu hind mõne negatiivse sündmuse tõttu järsult peaks langema. „Lihtsalt öeldes on selle eesmärk, et kõiki mune ei hoitaks ühes korvis,“ ütleb Skvortsov.

Iga pensioniettevõte pakub erineva riskitasemega fonde, et vastata kõigi investeerimishorisontide ja riskitaluvustega pensionikogujate vajadustele. Üldjuhul tuleb järgida reeglit, et mida pikem on aeg pensionini, seda suurema riskiga fondi võib inimene kasutada. Sedapidi aitab kõrgem oodatav tootlus liitintressi tõttu pikema aja jooksul suuremat summat koguda. Samaaegselt annab pikem investeerimishorisont finantsturgudele piisavalt aega, et võimalikust langusest taastuda. Pensionieale lähenedes peaks aga pensionifondi riski vähendama, sest siis muutub kogutud summa säilitamine kõrgema tootluse poole püüdlemisest tähtsamaks.

Rõhuasetus positiivsele tasuvusele

Pensionifondide haldajad tohivad investeerida ainult väärtpaberitesse ja muudesse varadesse, mis vastavad Eesti õigusaktides sätestatud nõuetele.

Lisaks seadusest tulenevatele piirangutele ja kohustustele peavad pensionifondi haldajad arvestama ka investeeringute tasuvusega. Selleks järgivad fondijuhid väljatöötatud investeerimisstrateegiat ning tagavad, et investeerimisobjektid vastavad seatud kriteeriumitele. Nende kriteeriumite hulka kuuluvad näiteks investeerimisobjektide hind ja väärtus, kasvuväljavaated ja tootluse potentsiaal, seotud riskid ja kulud. Investeeringute analüüs ei toimu vaid investeerimisotsuse langetamise ajal – see on pidev protsess. Sellega tagab fondijuht, et fondi investeeringutel on endiselt hea tootluse potentsiaal ning fondi portfell vastab valitud investeerimisstrateegiale ja soovitud riskitasemele.

„Kui fondihaldurid ei järgi pensionivarade haldamisel riigi poolt kehtestatud reegleid, ootavad neid ranged sanktsioonid. Tasub aga pidada meeles, et pensionifondide vastutustundlik haldamine ei tulene ainult seadustest – see on ka fondivalitsejate endi huvides. Investeerides enda kätte usaldatud varasid jätkusuutlikult ja turvaliselt, kindlustab ettevõte endale olemasolevate klientide usalduse ja uute klientide tuleku,“ ütleb Skvortsov.